N.R, isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxxx xx x Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindajad Janek Akkatus ja Kristi Kostenok korrakaitsepolitseiosakonna Kohtuistungi toimumise aeg 28.november 2011 Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133, § 135 lg 2 ja 4, § 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Jätta N.R-i kaebus rahuldamata ja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilaini 28.septembri 2011.a. otsus N.R-i süüdistuses
Pikendada rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega kolme kuuni arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is, kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole
Samuti mõistis kohtuväline menetleja välja menetluskuluna ekspertiisitasu 86 eurot ja konfiskeeris väärteo toimepanemise vahendi. Otsuse kohaselt juhtis N.R 26.juulil 2011.a. kella 11.37 paiku Rapla maakonnas Tallinn-PärnuIkla maantee 58.kilomeetril sõiduautot Ford Mondeo kiirusega, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h vähemalt 29 km/h võrra ja autos asus kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. N.R kinnitab kaebuses ja kohtuistungil antud ütlustes, et tema tegevuses puudub väärteo koosseis. Väärtegu kohapeal menetlenud politseiametnikel puudub tööalane praktika kiiruse mõõtmisel ja antiradari tuvastamisel, väärteoprotokollil oli ebaõigesti märgitud kuupäev, see oli soditud ja valesti parandatud. N.R tunnistab, et ta võis ületada kiirust, kuid ei nõustu mõõdetud kiirusega. Sündmuse salvestust vaadates nähtub, et mõõtmise hetkel oli teel ka teine auto veel suurema kiirusega. Eksperdi arvamus on väär, kuna ekspertiisi viidud ese ei olnud komplektne – sellel puudus toiteadapter. Sellisel kujul ei olnud seade töötav ja ei andnud välja heli- ega valgussignaale. Ekspertiisiasutuses on seadet täiendatud ja töökorda viidud lisaseadmega, milline ei kuulunud menetlusalusele isikule. Menetlusalune isik tunnistab, et tema autos võis asuda teine seade, mis andis politseinikele signaali ja käivitas ka menetlustoimingu. Antud signaal annab kõigest vihje, et tegemist võib olla antiradariga. Menetlejate ülesanne on täpsustada, kas sellisel seadmel on antiradariga sarnase seadme võimed. N.R tunnistab, et ta eemaldas seadmelt toitejuhtme, kuna soovis, et seade viiakse ekspertiisi. Kohapeal seadme töövõime eksperimenti ei teostatud. N.R taotles terve auto ekspertiisi viimist, kuid menetlejad võtsid kaasa ainult ühe osa seadmest. Kaebuse esitaja leiab, et eeldatavasti kaotatakse antiradari autos asumise keeld ja seepärast ta testib radareid, et hakata neid hiljem Eestis müüma. Eksperimendi teostamiseks on N.R eemaldanud eelnevalt seadmetest seadusega vastuolus olevad detailid. Ära võetud seade ei saanud kiirusemõõtmise seadme tööd segada ega võimaldanud seda seadet avastada, sest seadet ei saanud vooluvõrku lülitada. Seadet ei olnud võimalik kohaeal töökorda seada, sest autos ei olnud kaasas toiteblokki. Tegemist on kahjutuks muudetud seadmega. Algselt on see seade küll tehtud radarite avastamiseks. Kontrollimise hetkel seade ei töötanud ja signaale välja ei andnud. Kui seade on töökorras ja vooluvõrku ühendatud, siis ta võimaldab avastada kiirusemõõtmise seadmeid. N.R kinnitab veel, et esmalt nägi ta tagant lähenemas suurel kiirusel sõiduautot BMW. Ta võttis paremale, et auto mööda lasta. See auto aga ei läinud mööda ja pikivahet nagu ei olnudki. Lõpuks läks BMW mööda, sõitis mõnda aega ees, siis pidurdas ja keeras järsult paremale teepeenrale. N.R sõitis BMW-st mööda, seejärel sõitis mööda ka ühest veoautost ja siis ületas ilmselt kiirust. Kiirus võis olla 95-97 km/h. N.R sõitis mööda ka järgmistest veoautodest ja siis nägi uuesti oma auto taga sama BMW-d. Selgus, et BMW oli politseiauto ja sellest anti märku peatumiseks. N.R peatus. Politseinikud küsisid kiiruse ületamise kohta ja leidsid autos tahavaatepeegli peegli juurest muudetud antiradari. I.Tibar palus selle enda kätte ja N.R võttis seadme kinnitusest lahti. Seadmesse oli vastava pistikuga ühendatud umbes 10 cm pikkune halli värvi kaabel, mille teine ots aga ei olnud auto vooluvõrku ühendatud. Teine oli lõigatud ots. Toitejuhtme teises otsas on muidu sigaretisüütaja pistik ja vahele käib veel adapter. Kaabel oli puhtalt dekoratiivne ja pandud selleks, et kontrollida, kuidas seadet oleks parem ja ilusam paigaldada ja kõige parem ära võtta. Politseiautos olnud aparaadile andis signaali üks teine N.R-i autos olnud seade, mis lülitus sisse auto käivitamisel. See seade oli aga peidetud. N.R soovis kohapeal, et auto viidaks tervikuna ekspertiisi. Neil põhjustel taotleb N.R kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega. Vastuväidetest nähtub, et menetlejate tegevus kiiruse mõõtmisel vastab Mõõteseaduse ja
nõuetele. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt on väljastatud pädeva mõõtja tunnistus nr E075 29.juunist 2011, mille kohaselt on Politsei-ja Piirivalveamet pädev mõõtma sõidukiirust. Mõõtmist teostas antud juhtumil Indrek Tibar, kes on peadirektori 31.detsembri 2010.a. käskkirjaga nr 612 kinnitatud pädevate mõõtjate nimistusse. Sõidukiiruse mõõtmisel kasutati mõõtevahendit Stalker Dual, mille korrasolekut tõendab AS Metrosert poolt väljastatud taatlustunnistus. Ekspertiisaktiga on tõendatud, et N.R-i autost avastatud seadme puhul on tegemist kiirusemõõteseadet avastava seadmega. Seaduse kohaselt on keelatud omada sõidukis seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Oluline ei ole seadme töövalmidus s.o. kas seade on ühendatud vooluvõrku selliselt, et ta töötab või mitte. Selline seade ei tohi üldse sõidukis olla. Menetlusaluse isiku märge seadme täiendamise kohta ekspertiisiasutuses on asjakohatu. Ekspertiisi maksumus tuleneb seadusest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mõlema süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisulised tunnused on menetlusaluse isiku tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
koosseis on täidetud, kui sõidukis asub kiirusemõõtmise seadet segada või avastada võimaldav seade ja oluline ei ole, kas seade on töörežiimis või mitte.
8 keelab niisuguste seadmete asumise sõidukis. Väärteotoimikus oleva vaatlusprotokolli kohaselt oli N.R-i sõiduauto tuuleklaasi ülemise serva ja tahavaatepeegli juures lakke kinnitatud halli värvi seade, millest väljus halli värvi kaabel katusepolstri vahele. Eksperdi arvamuse (t.l. 9-10) kohaselt on tegemist seadmega Beltronics vector 995, milline võimaldab avastada liiklusjärelevalves kasutatavat kiirusemõõte seadet. Ekspertiisi tegemise käigus kasutati labori toiteblokki ja katsetati seadet kiirusemõõteseadmega. Viimase sisselülitamisel hakkas ekspertiisiks esitatud seade andma valgus- ja pulseerivat helisignaali. Ekspertiisiasutuse toitebloki kasutamist seadme uurimisel ei saa lugeda seadme täiendamiseks ja N.R-i sellekohane väide on ebaõige. Seadet ennast ekspertiisiasutuses ei täiendatud ega muudetud. Ümber lükatud on menetlusaluse isiku väited, et ära võetud seade ei saanud anda mingit signaali politseiautos asunud vastavale vahendile, mille eesmärk on n.ö. antiradarite avastamine ja et ära võetud seade oli tuuleklaasi juurde pandud vaid paigaldamise katsetamiseks ega olnud vooluvõrku ühendatud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajana üle kuulatu politseiametnike Martin Runno ja Indrek Tibari ütlustes. I.Tibari ütlustest nähtub, et nad liikusid eravärvides politseiautoga Tallinnast Pärnu suunas. Autos oli sisse lülitatud antiradareid avastada võimaldav seade. Enne Märjamaad tuli vastu paar autot ja nimetatud aparaat andis signaali ühes vastu tulnud autos antiradari olemasolu kohta. Nad pöörasid politseiauto tagasi Tallinna suunas ja sõitsid vastu tulnud autodele järgi. Antiradarite avastamise seadme abil selgus, et signaal antiradari olemasolu kohta tuli menetlusaluse isiku autost Ford Mondeo. Sama auto asus teiste autode hulgast möödasõidule ja siis sai mõõdetud ka auto kiirus, milleks osutus 125 km/h. Mõõtmise ajal oli ka politseiauto vastassuunavööndis ja N.R-i poolt juhitud auto liikus politseiautoga samas suunas. Kiiruse mõõtmisel saab kasutada ainult ühte töörežiimi ja vastassuunas liikunud sõidukite kiirust samal ajal mõõta ei saanud. Kontrollitava autoga samas suunas liikunud auto BMW X kiirus oli silmnähtavalt aeglasem ja ühegi teise auto kiirust ei ole N.R-i auto kiiruseks peetud. Pärast kinnipidamist ütles N.R algul, et ta ei tea, mis seade on tuuleklaasi juurde kinnitatud ja see olnud koos autoga ostmisel. N.R väitis ka esmalt, et ta ei tea tehnikast midagi. Hiljem aga ütles, et on spetsialist. Pärast peatumist oli N.R seadme välja lülitanud. Nad tegid kiirusemõõtjaga katse- lülitasid politseiautos sisse kiirusemõõtja ja palusid N.R käivitada oma auto. Siis reageeris N.R-i autos olnud seade kiirusemõõteseadmele valgussignaaliga. Tunnistaja filmis katset seda käsikaameraga, kuid kaameraga tekkis tõrge ja tunnistaja pidi minema politseiautosse. N.R-i autosse tagasi tulles ei olnud avastatud seadmel enam toitekaablit. Muidu oli seadmel halli värvi kaabel pikkusega 10-15 cm, kaabli üks ots oli ühendatud seadme külge, teine otsa suundus vasakule lae polstri vahele. N.R ütles kaabli kohta, et võib olla oli ja võib olla ei olnud. Mingil hetkel oli ta rikkumistega nõus, siis jälle mitte. N.R-i autos olnud seadme reageerimist kiirusemõõtjale enam salvestada ei õnnestunud. Tunnistaja M.Runno ütlustest nähtub, et N.R-i poolt juhitud auto kiirus fikseeriti siis, kui auto hakkas ees liikunud veoautost mööda sõitma ja asus siis vastassuunavööndis. Pärast kinnipidamist läks kontrollitava auto juurde esmalt M.Runno ja märkas, et salongi tahavaatepeegli juurde oli kinnitatud ese, mis võis olla otsitav seade. N.R ütles, et ta oli ostnud auto koos selle esemega ega ole ise ekspert. I.Tibar hakkas käsikaameraga auto sisemust filmima ja M.Runno läks politseiautosse. Ühel ajal palus I.Tibar lülitada sisse kiirusemõõteseadme, et N.R-i autos olnud seadet testida. Varsti tuli I.Tibar aga politseiauto juurde tagasi ja ütles, et seade enam ei tööta, kuna juhtu on ära võtnud kaabli. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli N.R-i poolt juhitud auto kiirus mõõtmise momendil vähemalt 29 km/h võrra lubatust suurem. Uuritud tõendite alusel ei teki kahtlust, et politseiametnik võis mõõta mõne teise auto kiiruse. Kohtuistungil on läbi vaadatud kohtuvälise menetleja poolt liiklusjärelevalve teostamisel tehtud esitatud salvetused, millised kinnitavad tunnistajate ütlusi. Salvestustel on fikseeritud N.R-i poolt juhitud auto liikumine, kiiruse fikseerimise, politseiautos asunud seadme helisignaal N.R-i autole järelejõudmise ajal ja N.R-i poolt pärast kinnipidamist antud seletused. Salvestustelt kuuldaolev tunnistajate omavaheline vestlus pärast N.R-i auto märkamist kuni kinnipidamiseni ei anna mingit alust kahelda tunnistajate tööalases pädevuses. Politsei ja Piirivalveameti peadirektori 31.detsembri 2010.a. käskkirja nr. 612 kohaselt on mõlemad politseiametnikud määratud pädevateks sõiduki kiiruse mõõtjateks. Kiirusemõõte seade on riigi poolt volitatud asutuse poolt kontrollitud ja kõlblikuks tunnistatud 24.jaanuaril 2011.a. (kohtu toimiku lehed 38-43) Olenemata asjaolust, et N.R-i autost leitud seade ei olnud koos valmistaja poolt ette nähtud toitejuhtme ja adapteriga, tuleb avastatud seade lugeda süüks pandud väärteo toimepanemise esemeks. Tunnistajate ütlused annavad küllaldase aluse asuda seisukohale, et sama seade oli töörežiimis ja N.R eemaldas politseiametniku äraolekul seadme toitejuhtme ning välistas sellega võimaluse politseiametnikel seadme töötamist N.R-i juureolekul demonstreerida. Seega on põhjendamatu menetlusaluse isiku etteheide avastatud seadme töötamise kohapeal kontrollimata jätmise kohta. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumine (s.h. esialge väide seadme otsrabe mitteteadmise kohta) kinnitab, et ta oli teadlik töökorras ja sisse lülitatud antiradari olemasolust oma autos ja väärtegu on toime pandud KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Samuti tuleb kavatsetult toimepanduks lugeda lubatud piirkiiruse ületamine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku käitumises ei ole. Kohtul puudub alus vähendada ka kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, sest kahe kavatsetult toime pandud väärteo eest on karistus üle poole sanktsioonis ettenähtust põhjendatud ja vastab N.R-i suhtumisele toimepandusse s.o. süü suurusele.
6 kohaselt on kohtuväline menetleja pädev konfiskeerima kiirusemõõteseadet häirida või avastada võimaldava seadme. Kohus peab Väärteomenetluse seadustiku §209 lg. 2 mõtte kohaselt võimalikuks pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega. Kohtuväline menetleja on väärtegude kohta vormistanud 30.augustil k.a. uue väärteoprotokolli, kuna esialgsele protokollile märgiti otsuse kättesaamise aeg eksituse tõttu ebaõigesti. Uuel protokollil on märgitud otsuse kättesaamise aeg 29.september 2011.a. ja vaidlusaluse seadme äravõtmine menetlusaluselt isikult. Uus protokoll on N.R-ile 30.augustil k.a. tutvustatud ja protokoll vastab Väärteomenetluse seadustiku § 69 nõuetele. Väärtegude toimumise aeg, kirjeldus ja kvalifikatsioon on kajastatud õigesti ka esialgses protokollis ja selles osas vaidlus puudub. N.R on saanud kasutada õigust vastulause esitamiseks ja toimiku materjalidega tutvuda. Protokolli teistkordne vormistamine ja eksitus esialgsel protokollil ei rikkunud seega kuidagi menetlusaluse isiku õigusi. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.