järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.D
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 8.63 eurot), s.o 863.00 (kaheksasada kuuskümmend kolm) eurot.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 17.01.2012.a, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, 97 päevamäära s.o. 837.11 (kaheksasada kolmkümmend seitse eurot ja 11 senti).
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 69.76 (kuuskümmend üheksa eurot ja 76 senti) kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „S.D 1 – 12 – 2602, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta S.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on S.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. S.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista S.D-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - toimikust koopia tegemise kulud- 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „S.D 1 – 12 – 2602, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU S.D süüdistatakse selles, et tema 17.01.2012 kella 02.43 ajal juhtis Tallinnas, Pihlaka 6 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1.14 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 1,04 mg/l)). Seega rikkus S.D liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui 2 juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega S.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
järgi kvalifitseeritava kuriteo Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära (arvestades, et S.D päevamäär 8,63 euro), s.o. 863 (kaheksasada kuuskümmend kolm) eurot.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 1 päev (17.01.2012). = 3 päevamäära, seega karistuseks 97 päevamäära, ehk 837,11 eurot.
1, 3 alusel määrata karistuse tasumiseks 12 kuud.
Taotletud karistus vastab S.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 5, 9 kohaselt on menetluskulu toimikust koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et S.D-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 5, 9; § 180, 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.