1-09-9618/19

1-09-9618 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9618 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.T määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.T määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-9618 tunnistati G.T süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 18.09.
4. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 28.02.2012 Viru Maakohtule avalduse G.T-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada ™S § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 2906,65 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas ei ole toimunud ühtegi laekumist. Samuti on isikul tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Tasumata on lisaks ka nelja teise kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud rahalised nõuded. Viru Maakohtu 26.03.2012 määrusega asendati G.T-le Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-9618 karistuseks mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni ehk 639,12 eurot vangistusega 2 kuud 6 päeva. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu seisukoha ning tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus G.T suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna G.T ei ole enam kui kahe aasta jooksul alustanudki talle kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumist, näidates nii üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna G.T piisavad rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada G.T suhtes asenduskaristust. Maakohus märkis, et töökoha omamine ei tähenda seda, et isikul on piisavad sissetulekud oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Süüdimõistetu on varem korduvalt karistatud isik, kokku viiel korral, alati liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Veel märkis maakohus, et seadusandja peab mõistlikuks, et rahaline karistus kuulub sundtäitmisele kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Pärast kolmeaastase tähtaja möödumist kohtuotsuse täitmine aegub. Antud kohtuotsuse täitmine aegub juba septembris
5. Võttes arvesse seda, et rohkem kui kahe aasta jooksul ei ole isik asunud rahalise karistuse täitmisele, vaid jätkas uute liiklusalaste kuritegude toimepanemist, ning kohtuotsuse täitmine aegub septembris 2012, ei leidnud maakohus ühtegi mõistlikku alust arvata, et rahaline karistus saaks nõuetekohaselt täidetud enne selle aegumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.T, märkides, et on tasunud kõik trahvid, mis talle on paberil esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. ™S § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta ja tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, esitab sissenõudja täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS §-s 70 sätestatule. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga või sõltuvusraviga.
7. Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusest nähtub, et G.T karistati KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o 10 000 krooni. G.T-le anti rahalise karistuse vabatahtlikuks tasumiseks aega 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest 18.09.
8. G.T nimetatud tähtaja jooksul rahalist karistust ei tasunud ning otsus saadeti 19.11.2009 täitmiseks kohtutäiturile. 2 Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 28.02.2012 täitmiskohtunikule avalduse G.T-le asenduskaristuse määramiseks. Avaldusest nähtub, et täiteasjas pole toimunud ühtegi laekumist ning kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata, või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
9. Eeltoodud asjaoludel jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb G.T-le Viru Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega. G.T ei ole enam kui kahe aasta jooksul asunud tasuma temale kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puuduvad G.T rahalised vahendid karistuse täitmiseks ning puudub ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seega ei ole võimalik G.T-le mõistetud rahalist karistust täita ning on põhjendatud tema suhtes asenduskaristuse – vangistuse – kohaldamine. G.T ei ole oma määruskaebuses esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse vastupidiseks arvamuseks.
10. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu arutluskäiguga, mille kohaselt aegub antud kohtuotsuse täitmine 3 aasta möödudes kohtuotsuse jõustumisest, s.o septembris
11. Täitemenetluse lõpetamist kohtuotsuse aegumise tõttu reguleerib ™S § 207, mille lõige 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaja kindlaksmääramisel ei tule aga tugineda KarS § 82 lõikele 1, nagu seda on ilmselt teinud maakohus (määruses ei ole sättele viidatud), vaid lõikele 5, mis sätestab täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõude aegumise – sissenõue aegub, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud 7 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevast lähtuvalt aegub Viru Maakohtu 10.09.2009 otsuse täitmine 7 aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, s.o septembris
12. Nimetatud asjaolu aga ei mõjuta ringkonnakohtu seisukohta G.T-le asenduskaristuse kohaldamise kohta.
13. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja G.T määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Paavo Randma