lg 1 järgi Süüdistatav V.S, isikukood xxx, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel, xxxx, varem kohtulikult karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.10.2009. Asja läbivaatamise kuupäev Avalikul kohtuistungil 01.03.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175, 179, 180, 313, 318, 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: V.S
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, so 159.78 eurot (2500 krooni) riigituludesse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V.S-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 435 eurot sundraha; - 4.63 eurot toimikust koopia tegemise kulu. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused V.S end
lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, andes kohtuistungil ütlusi, et 17.03.2007 Aramise baaris toimunud löömingu suhtes võis ta asjad segamini ajada, kuna sel ajal käis ta seal baaris tihti ja seal toimus lööminguid sagedasti. 25.08.2008 andis sündmuste kohta ütlusi nii nagu ta neid siis mäletas. Kuna J A on palju löönud, siis mõtles, et see võis see juhtum olla. Tahtlikult ei ole tema valeütlusi andnud. Rääkis nii nagu mäletas. 25.08.2008 kohtuistungil ei selgitanud, et võib asju segi ajada, kuna ei pruugi neid mäletada, sest oli siis esimest korda kohtus ega osanud seetõttu käituda. V.S-i süü on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis: V.S-i allkirjaga hoiatusest valeütluste andmise eest /tl. 32/; V.S-i tunnistajana antud ütlustega Viru Maakohtu istungil 25.08.2008 /t.l. 33-34/; Viru Maakohtu kohtuistungite protokollide koopiatega /tl.19-42/; Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsusega /tl. 8-17/; Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2009 otsusega /tl. 4-7/; kahtlustatava V.S-i ütlustega /tl. 42-43/. Nimetatud tõenditega kogumis on kummutatud süüdistatav V.S-i
lg 1 järgi täielikult enda süüd eitavad ütlused.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava kannatanu või tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, so tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus. Tegu loetakse lõpuleviiduks üksnes siis, kui ülekuulatavat on enne ülekuulamist hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st ta on teadlik, et annab vale ütluse. Ei oma tähtust, kas valeütlused on antud kellegi kasuks või kahjuks. 2 3
V.S oli kriminaalasjas tunnistaja, olles kaitsja tunnistajana kohtuistungile kutsutud. Seega oli ta
V.S-ile selgitati tunnistaja õigusi ja kohustusi Viru Maakohtu 25.08.2008 istungil ning teda hoiatati allkirja vastu selle eest, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja on õigustest ja kohustustest aru saanud. Seda tõendab kohtuistungi protokoll. Seega on täidetud ka
lg-s 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivse külje teine nõue - V.S-i oli enne tunnistajana ütluste andmisele asumist hoiatatud nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Ütluste andmine kohtuistungil tunnistajana ja isikuna, keda on enne tunnistajana ütluste andmist kohtuistungil kohtu poolt kui tunnistajat isikliku allkirja vastu hoiatatud
järgi ütluste andmisest aluseta keeldumise eest ja
Tunnistaja V.S andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et mitte Hannes Viktor ei löönud kannatanu S Ke, vaid seda tegi hoopis J A. Kohtuistungil 25.08.2008 ütlusi andes kinnitas ta, et mäletab 2007 märtsikuus toimunud A Ai sünnipäeva, mis toimus Oboloni baaris, kust edasi mindi kella 03.30 ajal koos M Ki, J ja A Aiga Aramise juurde, kuhu Hannes Viktor juba eelnevalt läinud oli. Nägi ise, kui J lõi S kaela- või näopiirkonda. Hannes Viktor oli sel ajal baaris. Kuulis sellest, et Hannes Viktorile on süüdistus esitatud juba 2007.aastal, kuid ei teadnud kuhu minna ütlusi andma, et viimane pole seda teinud. Kohtu hinnangul olid nimetatud ütlused kantud soovist, et tema tuttavat Hannes Viktorit, keda eeldatavalt ähvardas reaalne vangistus, kuna temale inkrimineeritud süütegu oli toime pandud katseajal, kuriteo eest süüdi ei mõistetaks. Viru Maakohus 02.02.2009 kohtuotsusega mõistis Hannes Viktori süüdi
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, alaealise S K löömises, ning karistas teda rahalise karistusega 21750 krooni. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et tunnistaja V.S-i ütlused ei ole tõesed, kuna kaitsjapoolsed tunnistajad J A, V.S, M K ja A A on omavahel ütluste andmises osas kokku leppinud. Nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, samuti on nad vastuolus süüdistatava Hannes Viktori ütlustega ning ei haaku kannatanu S K ning tunnistajate K S ja A K ütlustega. Kaitsjapoolsed tunnistajad ei ole tegelikult tajunud seda sündmust, millest nad räägivad ning tegemist on valeütlustega. Tartu Ringkonnakohus 25. mai 2009 otsusega jättis Viru Maakohtu otsuse Hannes Viktori süüdimõistmises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on nimetatud kohtuotsuses seisukohal, et Viru Maakohus on põhjendatult lugenud M Ki, J Ai, V.S-i ja A Ai tunnistused valeütlusteks. Tartu Ringkonnakohus nõustus Viru Maakohtu seisukohaga, et kaitsjapoolsed tunnistajad on omavahel ütluste andmise osas kokku leppinud ja andnud valeütlusi ning kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused ei haaku kohtute poolt usaldusväärseteks tunnistajateks loetud isikute ütlustega.. Samuti on kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused vastuolus omavahel ja ka süüdistatava Hannes Viktori ütlustega ning seda just kuriteosündmusega seonduvalt. Tartu Ringkonnakohus oma otsuses nõustub maakohtuga, et M Ki, J Ai, V.S-i ja A Ai ütlused on antud eesmärgiga vabastada Hannes Viktor süüst ning nad on andnud valeütlusi. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas V.S andis kohtus valeütlusi teadvalt. Selleks on vajalik tuvastada, et tema tegutses vähemalt otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.S-i selgitused, et tegemist on inimliku mitte mäletamisega ja sündmuste võimaliku segamini ajamisega, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Tuleb pidada normaalseks, et inimene unustab sündmuse üksikuid detaile, mida V.S ka ise möönab, kuid tema kindlasõnalist väidet, et Hannes Viktori asemel lõi kannatanut J A, so eksimist lööja isikus, ei ole alust tõlgendada mitte inimese mälu eripärana, vaid tahtliku valeütlusena. Käesoleval juhul ei olnud tegemist kestva grupilise kaklusega, mille üksikute detailide tajumine, meeles pidamine ja 3 4 nende hilisem reprodutseerimine oleks tunnistajate jaoks keeruline. Ei ole tuvastatud V.S-i erutust, ärritust või muud erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud mälu või seganud temal sündmusi adekvaatselt tajuda ning seega on kohus seisukohal, et tema poolt antud valeütlused on antud tahtlikult. Käesolevas kohtuasjas antud ütlustes kinnitas V.S prokurörile, et tegelikult ta ikka kindalt teab ja mäletab hästi, et sündmused leidsid aset märtsis 2007 ning tegemist oli J Ai 20. sünnipäevaga, mil J A S nimelist noormeest lõi. S Ke on Hannes Viktor löönud vaid ühel korral ning seega ei ole võimalik sündmusi segamini ajada. V.S ei ole väitnud, et ta ei mäleta, kes oli lööjaks, vaid kinnitanud veendunult, et lööjaks oli J A. Seega ei ole alust rääkida eksimusest ning V.S-i poolt 25.08.2008 Viru Maakohtu kohtuistungil antud ütlusi tuleb tõlgendada tahtlikult ja teadvalt antud valeütlustena, mis olid antud eemärgiga vabastada Hannes Viktor süüst. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et V.S-i tegevuses
§-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. V.S on varem kohtulikult karistamata. Ta töötab ning omab regulaarset sissetulekut. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks karistada V.S-i vangistusega, kuna karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka süüdistatavat ühiskonnast isoleerimata. Kohus leiab, et süüdistatav V.S tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus, pidades seda piisavaks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Mõistes V.S-ile rahalise karistuse 50 päevamäära ulatuses, ei ole kohtu eesmärk ilmtingimata range karistuse määramine, vaid eelkõige karistuse vältimatus süüteo toimepanemise eest. IV Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 4.63 eurot. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 13. märtsi 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-22231 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. №oremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.