1-11-6818/14

1-11-6818 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6818 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.D määruskaebus Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu J.D määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 26.01.2012 määrusega jäeti J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.D on süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7, 4, § 121; § 263 p 1, 4; § 275; § 274 lg 1 järgi. J.D karistusaja algus 08.07.2008 ja lõpp 08.07.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on J.D ennetähtaegne vabastamine ennatlik. J.D on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas ka vangistuses toimepandud kuritegude eest. Varasema kriminaalhoolduse nõudeid ta ei täitnud. J.D-le on vangistuses viibimise ajal määratud 78 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kinnipeetav on ilmselgelt isik, kes ei ole orienteeritud õiguskuulekusele ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Maakohtul puudub veendumus, et J.D suudaks läbida probleemideta ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning täita kohustusi nõuetekohaselt. Asja materjalide järgi puuduks J.D ennetähtaegse vabastamise korral töökoht. Kuna ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Maakohus asus seisukohale, et arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei ole reaalne, et vabanemisel leiaks J.D endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoha. Seda riski ei vähenda maakohtu hinnangul ka võimalus asuda elama ema juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J.D esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi sai ta 15 minutit varem teada, et toimub tema ennetähtaegse vabastamise videokohtuistung, mistõttu ei olnud tal võimalik kohtuistungiks valmistuda. Samuti ei teatanud maakohus kuna avaneb uus võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist. Maakohus ei ole ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtnud ühtegi positiivset asjaolu. J.D kannab oma esimest vanglakaristust ning ta on vahi all juba alates 08.07.
6. J.D on seisukohal, et töökoha puudumine ei saa olla tema ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks. Tal on garanteeritud kindel sissetulek XXXX näol. Samuti on tal olemas materiaalne toetus ema poolt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel puudub alus. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Ehkki J.D on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku karistusaja, võib kohus siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg-st 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. J.D on viis korda kriminaalkorras karistatud. Ta on pannud uuesti kuriteod toime ka kinnipidamiskohas. Seega ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, vaid ta on asunud kuritegusid toime panema ka vangistuses. J.D suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on
7. a 40 korda distsiplinaarkorras karistatud, sealhulgas on korduvalt karistatud kartseriga, kuid vaatamata sellele on jätkanud distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Distsiplinaarrikkumiste iseloomvara kahjustamine, allumatus, solvamine, toidu loopimine põrandale - näitab isiku oskamatust mõista oma tegude tagajärgi ning agressiivsust. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab kohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on vabaduses võimeline käituma kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Kinnipeetava iseloomustuse järgi ei ole J.D motiveeritud loobuma kuritegelikust maailmast, kuna vestlustel väljendub isiku soov jätkata kuritegude toimepanemist. Viru Vangla ei toeta samuti J.D ennetähtaegset vabastamist ning peab J.D poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 63%. -2 - Ringkonnakohus leiab, et üheks ohuteguriks J.D puhul on ka ennetähtaegse vabanemise korral töö puudumine, mis võib otseselt hakata soodustama J.D kuritegelikku käitumist vabaduses, kuna kuritegusid on ta sooritanud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3 - Maarika Kuusk