KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-13059 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit

§76lg.4 määrata K.G-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada K.G katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada K.G katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata K.G kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada K.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit K.G taotlus, määrata tema poolt K.G-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 96 (üheksakümmend kuus) eurot (s.h. toimikuga tutvumine 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 20 €, sõidukulu 28 €, käibemaks 16 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit K.G) kohtulikus menetluses makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.G on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 27.03.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 25 lg.1, 4 - §199 lg.2 p.7, 8 ja §209 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §64 lg.1, 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud alates 23.10.2011. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteo toimepanemise põhjuseks ja ajendiks on rahalise kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel koristajana ja paikneb avavanglaosakonnas. Kinnipeetava käitumisest enne vangistust nähtub kohusetunde puudumine ja vähene motiveeritus töö tegemisse. Kinnipeetaval puuduvad tööalased praktilised kogemused. Vabaduses ei tulnud kinnipeetav toime oma tulude-kulude tasakaalus hoidmisega. Kinnipeetava sotsiaalses lähivõrgustikus on ema, kasuisa, õde ja vanavanemad, suhted on head ning suheldakse peamiselt telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Lähedaste hinnangul suhtles kinnipeetav vabaduses peamiselt negatiivset mõju avaldavate isikutega. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 17 korda. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 17-aastaselt. Kinnipeetav ei tunnista probleemi, arvab, et suudab end kontrollida ja teab piire. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus. Alkoholi tarvitamisega kaasneb kinnipeetaval ükskõikne ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetav on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud episoodiliselt ka amfetamiini. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele, vanusele ja kultuurilisele taustale. Kinnipeetav teadvustab probleemide olemasolu ja nende tekkepõhjused omistab endale, kuid alati ei suuda ta neid hinnata objektiivselt. Tuleviku puhul ei arvesta kinnipeetav võimalike raskustega. Kinnipeetav on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning väljendanud, et tingimuslik karistus on tema jaoks lisakohustus. Praeguseks on kinnipeetava mõtlemine selles osas muutunud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama endisele elamispinnale, kus mugavused on olemas, elamine on puhas ja kinnipeetaval on seal oma tuba. Kasuisaga suhtles kinnipeetav harva, lähedasteks ei ole nad saanud. Kinnipeetava vanemad läksid lahku, kui kinnipeetav oli 1-aastane, info kinnipeetava bioloogilise isa kohta puudub. Ema ja õega on kinnipeetava suhted hetkel paremad, suheldakse kirja teel. Kinnipeetava ema arvamusel sattus kinnipeetav negatiivse mõjuga sõprusringkonda, kuid seda tutvusringkonda ta ei tunne, kuna sõbrad ja tuttavad vahetusid pidevalt, püsivaid sõpru kinnipeetaval ei olnud. Kinnipeetav ei ole kodus ööbinud vahel nädalaid, on olnud seltskondades, kus tarvitati alkoholi ja siis sattunud kainestusmajja. Kinnipeetav ei rääkinud oma probleemidest ja ema keelamisi eiras. Ema sõnul oli kõige suurem probleem kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava ema ja kasuisa töötavad, majanduslik olukord on rahuldav, mõlemad on kinnipeetavat valmis peale vabanemist toetama. Kinnipeetava teadmata on ema likvideerinud osa kinnipeetava võlgadest, kuid tasumata on 435,43 €. Kinnipeetav on küll avaldanud soovi vabanemise korral tööle asuda, kuid kuna tal erialane haridus ning tööalased kogemused praktiliselt puuduvad, siis on tema töölesaamise võimalused üsna komplitseeritud. Enne vangistust ei olnud kinnipeetav motiveeritud tööd tegema ja sissetulekut teenima. Kinnipeetaval on oluline hoiduda tuttavatest ja sõpradest, kelle poolt ta võib olla kergesti mõjutatav ja kaasaminev. Kontrolli all tuleb hoida alkoholi tarvitamine. Varasemast kriminaalhoolduse toimikust nähtub, et kinnipeetaval on raskusi kokkulepete ja kohustuste täitmisega. Kinnipeetav ei täitnud kriminaalhoolduse reegleid, ei ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei reageerinud kutsetele, suhtumiselt oli ükskõikne, ei olnud kriminaalhooldajaga nõus koostööd tegema. Ka lähedaste arvates võib kinnipeetava käitumist vabaduses hakata mõjutama 3 alkoholi tarvitamine ja suhtlemine alkoholi kuritarvitavate isikutega. Kinnipeetavale on igas mõttes vajalik stabiilsus, töö tagamine ja hoidmine, et saavutada töökogemusi, tööharjumust ning alustada iseseisva toimetulemise ja eluga. Kinnipeetav on kuni vangistuseni näidanud üles talle määratud karistustega, et tema suhtumine on olnud ükskõikne nii teda ümbritsevasse ühiskonda, tema lähedastesse kui ka talle mõistetud karistustesse. Maakohtu istung Kinnipeetav K.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kahetses tingimisi karistuse ajal tehtut ja kinnitas, et on kõigest vangistuses aru saanud. Kinnipeetav kinnitas, et on valmis järgima kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning vajadusel alluma sõltuvusravile. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit K.G palus maakohtu istungil taotlus rahuldada ja leidis, et karistuse eesmärk antud kinnipeetava puhul on täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, kuid vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 23.12.

1. Maakohus leiab, et korduvkaristatus ja uue kuriteo toimepanemine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb nelja ja poole kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust 4 mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb nelja ja poole kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Maakohus arvestab vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt ja distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasemalt käitus kinnipeetav hoolimatult, ei täitnud reegleid, oli ükskõikse suhtumisega ja ei pidanud kinni lubadustest. Kinnipeetava käitumine vangistuses kinnitab kinnipeetava seletusi maakohtu istungil, et vangistus on talle mõjunud positiivselt, ta on ühiskonnas kehtestatud reeglite järgimise vajalikkust mõistnud ning edaspidi teeb ta kõik, et enam mitte vanglasse sattuda. Samuti arvestab maakohus ka seda, et tegemist on noore inimesega ja tema esimese vangistusega, samuti kantud ja kandmata karistuse tähtaega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva eramuga, kus on elamiseks kõik tingimused olemas ning kinnipeetavale võimaldatakse oma tuba. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava ema ja õde, kes kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ootavad kinnipeetavat koju, nende suhted on vangistuse ajal paranenud. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et suhted emaga on head ja edaspidi hakkab ta ema sõna kuulama. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema ja kasuisa on kinnipeetavat valmis vabanemisel kuni töö leidmiseni toetama. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et asub koheselt tööd otsima ja tõenäoliselt võetakse ta tööle endisesse töökohta. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et töökoha puudumine ei tõsta kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnas, kuid on riskiks. Maakohus leiab, et antud riski on võimalik maandada lisakohustuse panemisega kinnipeetavale katseajaks. 5 Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava puhul on olnud kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks alkohol. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus. Maakohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga selles osas, et uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt suureneb juhul, kui ta alustab taas alkoholi kuritarvitamist ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga suhtlusringkonnaga. Samas leiab maakohus ka, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1-aastase katseaja jooksul nii sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammid kui vastav sõltuvusravi. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on sõltuvusravi läbimisega nõus. Seega on ta KarS §75 lg.2 p.5 ettenähtud nõusoleku andnud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine vangistuses üle 9 kuu jooksul näitab, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Katseajal on kinnipeetav kohustatud käitumiskontrolli nõudeid. järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks panna kinnipeetavale KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit K.G, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja ja jätab kaitsjatasu seoses kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega Eesti vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6