1-11-4839/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 4839 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Alina Koop Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. aprill 2012.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi A.G süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.01.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Aadu Luberg Prokurör Maria Sutt Süüdistatav A.G isikukood xxx, Eesti kodanik, elukoht xxxxxx, xxxxxxxxxxx, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Adv Aadu Luberg RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. jaanuari 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 23.01.2012.a otsusega tunnistati A.G süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel osaliselt tingimisi, reaalsele ärakandmisele kuuluvaks mõisteti 3 kuud vangistust, 9 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. A.G tunnistati süüdi selles, et ta Gate Capital OÜ juhatuse liikmena, kellel oli õigus käsutada OÜ Gate Capital vara, 17.03.2009.a andis korralduse makseta väärtpaberitehinguks, mille tulemusel kandis Swedbank AS Gate Capital OÜ-le kuuluvad 1 000 000 Zircon Technologies lihtaktsiat nominaalväärtusega 10 000 000 krooni Gate Capital OÜ väärtpaberikontolt nr xxxxxxxxxxx A.G isiklikule väärtpaberikontole xxxxxxxx. Tehingust ei olnud teadlik ega sellele polnud nõusolekut andnud OÜ Gate Capital ainuosanik Londonex Export LLP. Selle tehingu tulemusel rikastus A.G ebaseaduslikult aktsiate väärtuse võrra Gate Capital OÜ arvel ja põhjustas viimasele suure varalise kahju summas 225 106.13 eurot. APELLATSIOONI SISU. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega A.G õigeksmõistmist. Alternatiivina, juhul kui taotlust õigeksmõistmise kohta ei rahuldata taotleb kaitsja otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, määrates karistuse, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. Süüdistuses on eiratud blanketsuse nõuet. Asjas ei ole tuvastatud A.G-le etteheidetava 17.03.2009.a väärtpaberitehingu ebaseaduslikkus KarS § 201 mõttes, mis on viinud A.G ebaõige süüdimõistmiseni. Kaitsja märgib, et A.G süüdistusest pidanuks siiski selguma, miks 17.03.2009.a väärtpaberitehing ebaseaduslik oli e milliste õigusaktidega juhatuse liikme täielikku õiguspädevust ettevõtte vara käsutamisel konkreetse vara suhtes konkreetse tehingu tegemisel oli piiratud. Kuivõrd süüdistuses on öeldud, et A.G ei teavitanud ega küsinud nõusolekut OÜ Gate Capital ainuosanikult ühe konkreetse tehingu tegemiseks, siis konkreetseks tehinguks ainuosaniku teavitamise/nõusoleku küsimise vajadus ei ole üldtunnustatud asjaolu KrMS § 60 lg 3 lähtudes, pelgalt selline osundus ei ole piisav ja süüdistuses esineb oluline puudus – süüdistus pidanuks sisaldama blanketset viidet õigusaktile, mis tegi ainuosaniku teavitamise/nõusoleku puudumise tõttu tehingu ebaseaduslikuks. Blanketse viite puudumine kujutab kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsja viitab maakohtu otsusele ja nõustub sellega osas, kus leitakse, et süüdistuses etteheidetava tehingu tegemine ei olnudki ebaseaduslik, kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga. Seega ei ole ju KarS § 201 koosseis täidetud. Apellant viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-31-10 ja leiab, et süüdistus on arusaamatu ega võimalda süüdistataval ennast selle vastu kaitsta. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsuses esitatud etteheitega, mille kohaselt on kaitsja asunud süüdistusele etteheiteid tegema alles kohtuliku vaidluse käigus. Apellant leiab, et 10.05.2008.a koostatud „leping ühise ära korraldamisest ettevõttes Zircon“ (edaspidi Dokument) andis A.G-le mõistliku aluse eeldada, et sellega on kokku lepitud 2 ühises äris, see oli tulevikku suunatud leping. Et Dokumendi oli allkirjastanud üksnes A.G , ei ole talle etteheidetav, tal oli ka alus eeldada, et O R oli Dokumendi allkirjastanud. Maakohtu otsuses on öeldud, et A.G-le etteheidetav tehing ei olnud ebaseaduslik. Kui aga tehing oli pelgalt tühine, on tegemist tsiviilõigusliku suhtega. Asjaolu, et 06.06.2008.a kavatsuste protokollis ei olnud viidet A.G õigusele saada 50% Zirconi aktsiatest, ega viidet Dokumendile, ei tähenda, et seda õigust temal ei olnud. A.G leidis ja leiab jätkuvalt, et Dokumendis oli kokku lepitud, et Investor kohustus Zirconi aktsiate ostmisel neist 50% üle andma direktorile A.G-le. Käsitades Dokumenti, on kohus teinud seda vastuoluliselt. Maakohtu otsuses leitakse, et A.G oli teadlik oma teo keelatusest, kuna tunnistaja M. M arutatu kohaselt erasektoris ei tehta ühtki sammu juristidega nõu pidamata. Sele pinnalt leidis kohus, et järelikult oli jurist A.G-le öelnud, et tehing on keelatud. Selle järelduseni jõudmine ei ole jälgitav, sest ühelegi tõendile ei viidata. See pole ka võimalik, sest sellist tõendit ei ole. Otsuses eksitakse, leides, et 2009.a aktsiate ostupakkumised Zirconi aktsiatele tegi A.G vahetult enne aktsiate omandamist. Aktsionäride soov oligi, et A.G sellega tegeleks. A.G ütlused selles osas ei ole paljasõnalised vaid on kinnitust leidnud kaitsja poolt esitatud tõenditega. Kaitsja loetleb need tõendid ja taotleb nende hindamist. Kohus jäi seisukohale, et Zirconi aktsiate väärtuse hindamise aluseks on 2008.a majandusaasta aruanne ja seal sisalduv omakapitali suurus, aktsiate raamatupidamislik väärtus ning et 2009.a algus (majanduskriis) aktsiate väärtusele ei avaldanud. Kaitsja leidis, et 17.03.2009.a seisuga oli Zirconi aktsiate väärtus null, ettevõte oli pankrotiseisus. Seejuures on toetutud vandeaudiitor T. Villemsi arvamusele, A. Suitsu ütlustele ja kirjalikele tõenditele ning kaitsja maakohtu otsusega ei nõustu. Õige on tuvastada aktsiate väärtus 17.03.2009.a seisuga. Silmas tuleb pidada, et Zircon oli reaalselt pankrotiseisus, millist olukorda tõdes ka Londonex Export LLP volitatud esindaja Sergei Rusakov oma 05.03.2009.a saadetud kirjas asjaomastele isikutele. Zirconi omakapital muutus selgelt negatiivseks. Otsuse etteheide Toomas Villemsile ei ole põhjendatud, kohus ei ole näidanud, miks on Toomas Villemsi arvamus tervikuna ebausaldusväärne. Kohus leidis, et 28.02.2009.a säilis AS Zircon Technologies omand ja valdus neljale tööpingile, ettevõte kasutas pinke edasi. Kaitsja märgib, et Zirconil ei ole kunagi olnud omandit tööpinkidele, need kuulusid liisingettevõttele. Maakohus leidis, et käesoleval ajal ei saa välja arvutada ettevõtte likvideerimisväärtust ja et sobiv ei ole ka ettevõtte väärtuse arvutamine diskonteeritud rahavoogude meetodi abil, mistõttu tuleb lähtuda raamatupidamislikust väärtusest ja tugineda saab üksnes enne teo toimepanemist viimati auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruandele 31.12.2008.a. Kaitsja sellega ei nõustu ja toob näiteks olukorra, kus tegutsev ettevõte teeb tehingu aktsiatega
4. detsembril, aktsiate väärtus aga tuvastatakse eelmise aasta 31.
5. seisuga, kuivõrd ei leita sobivat meetodit ettevõtte väärtuse hindamiseks. Kindel on, et Zirconi aktsiate väärtus 31.12.2008.a ei olnud sama mis väärtuspäeval, seda seetõttu et liisinglepingud öeldi suurte võlgnevuste tõttu üles, tarnijatele oli suur võlgnevus, ettevõttel oli suur maksuvõlg ning 3 2009.a alguses oli ülemaailmse majanduskriisi haripunkt. Seetõttu ei olnud õige aktsiate väärtuse aluseks võtta raamatupidamislik väärtus. Juhul, kui ringkonnakohus leiab A.G süüdi olevat, tuleks kaitsja arvates tühistada otsus osas, millega kohaldati tema suhtes reaalset vangistust. A.G ei ole varem karistatud, ta on kauaaegne ettevõtja, kes ka majandussurutise tingimustes suutis säilitada ettevõtte töö ja inimestele töökohad. Talle on inkrimineeritud II astme kuritegu. A.G puhul on karistuse eesmärgid saavutatavad ilma teda reaalselt ühiskonnast isoleerimata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioon alust ei anna, otsus tuleb jätta muutmata. Esmalt märgib kohtukolleegium, et maakohtu otsus on igati põhjendatud ja veenev, kohus on hinnanud tõendeid nende kogumis, teinud neist järeldused, mille kujunemine on arusaadav ja jälgitav ning kuivõrd kohtukolleegium maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega nõustub, siis ei ole nende kordamine täies mahus vajalik. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et apellatsioonis korratakse enamjaolt juba maakohtus esitatud väiteid, mida on maakohus aga põhjalikult analüüsinud ja need põhjendatult kummutanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida üksnes järgmist. Eksitav on apellandi arusaam, nagu oleks KarS § 201 puhul tegemist blanketse kuriteokoosseisuga. Omastamine on üldine omastamisdelikt, mida eristab vargusest vaid see, et ei nõua asja hõivamist. Teoks ei ole omastamise puhul mitte hõivamine, vaid enda kasuks pööramine. Omastamise ebaseaduslikkus tuvastatakse analoogselt varguse koosseisutunnuse – omastamise – ebaseaduslikkusega. Omastamise ebaseaduslikkus tähendab, et isikul puudub seaduslik alus asja omastamiseks. Sellise seadusliku alusena võib kõne alla tulla õigustatus võlaõigusliku nõudega, millest aga käesoleva süüdistusasja kontekstis rääkida ei saa. Et apellandi arvates tuleneb süüdistuse puudulikkus just asjaolust, et puudub viide õigusaktile, mille alusel saaks tehingut ebaseaduslikuks pidada, siis eelnevat arvestades ei ole tegemist puuduliku süüdistusega. Kaitsja märgib seejuures eksitavalt ja maakohtu otsuse mõttega haakumatult, nagu oleks kohus leidnud, et A.G süüdistuses etteheidetava tehingu tegemine polnudki ebaseaduslik. Maakohus on oma otsuses analüüsinud kaitsja viidet Äriseadustiku §-le 181 lg 3 ning rõhutanud, et A.G käitumise ebaseaduslikkus ei tulene ÄS §-st 181 lg 3, see sätestab osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehingu tühisuse ning et tehingu tühisus ja tehingu ebaseaduslikkus ei ole võrdväärsed mõisted (vt lk 6). Samuti on maakohtu poolt analüüsitud kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-10 käsitatud küsimusi ja leitud põhjendatult, et viidatud lahendis kõne all oleval teemal pole käesoleva süüdistusasjaga seost (lk 5). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus siiski põhjendatult teinud etteheiteid kaitsjale selles, et süüdistuse puudulikkuse küsimus on tõstatatud alles kohtulike vaidluste käigus. Seda enam, et A.G on kinnitanud kohtule kohtuliku uurimise alguses, et süüdistus on talle arusaadav ning et avakõnes on kaitsja pidanud vaidlusküsimusteks Zircon Technologies aktsiate väärtust ja A.G õigust kanda aktsiad üle enda väärtpaberikontole. Tõsi, et kaitsjal ei ole menetlusõiguslikku kohustust oma seisukohti avaldada kohtumenetluse alguses, kuid kui kaitsja väidab apellatsioonis, et kaitseõiguse teostamine oli süüdistuse 4 puudulikkusest tingitult häiritud, siis on maakohtu etteheited põhjendatud. Pidades kaitseõiguse teostamist raskendatuks, tulnuks kaitsjal sellest kohut informeerida siiski eelistungil, kus otsustatakse süüdistusakti vastavus KrMS § 154 nõuetele (KrMS § 258 lg 1 p 2). Põhilist kaitseargumenti – õigust lasta aktsiad enda väärtpaberikontole kanda 10.05.2008.a koostatud dokumendi nr 1p=1177 „leping ühise äri korraldamisest ettevõttes Zircon“ alusel, on maakohus samuti põhjalikult analüüsinud ning seda nii nn dokumendist endast kui tunnistajate ütlustest lähtudes. Kohus on põhjendanud, miks ei saa dokumenti pidada lepinguks, mis oleks kindlaks määranud poolte õigusi või kohustusi ning võinud kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi, dokumendi näol ei ole tegemist ei vormiliselt ega sisuliselt lepinguga, mille alusel oleks A.G võinud arvata, et 50% Zircon Technologies aktsiat kuulub alates 10.05.2008.a temale (lk 7-8). Maakohtu sellekohases analüüsis puuduvad vastuolud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud asjaolusid, mis annavad aluse järeldada, et A.G oli täiel määral teadlik 50% Zircon Technologies aktsiate enda väärtpaberikontole ülekandmise lubamatusest (lk 9-10). Apellant esitab aga apellatsioonis maakohtu põhjendustest üksnes katke ning väidab, et maakohus on tuginenud A.G teadlikkuse tuvastamisel teo keelatusest üksnes tunnistaja M. Mise ütlustele ja leidnud alusetult, nagu oleks M. Mis A.G-le öelnud, et tehing keelatud on. Apellandi arutlus on eksitav, maakohus on muude asjaolude hulgas viidanud nii A.G kui M. Mise ütlustele, milledest tulenevalt rääkisid nad mistahes tehingu sooritamisele eelnenud asjaoludest ning et eraõiguslikus sektoris ei tehta ühtki sammu juristidega nõu pidamata. Neist tõenditest johtuvalt on maakohus põhjendatult järeldanud, et A.G oli teadlik oma teo keelatusest. Lisaks sellele tuvastas kohus, et A.G oli vahetult enne aktsiate omastamist 2009.a kevadel pöördunud Londonex Export LLP poole ettepanekuga osta Zircon Technologies aktsiaid hinnaga 250 000 eurot ning et O. Rusakovale saadetud e-kirjas selgitas A.G, kuivõrd tähtis on tema jaoks saada pool aktsiatest. Samuti analüüsis kohus A.G käitumist pärast aktsiate omastamist – Zircon Technologies AS-le kuuluv põhivara viidi välja 2009.a juulis asutatud OÜ-sse Zircon Group, mille ainuosanik on A.G. Kõiki asjaolusid analüüsinud, sealhulgas süüdistatava käitumist nii enne aktsiate omastamist kui vahetult pärast seda, on maakohus põhjendatult leidnud, et A.G pani toime Gate Capital OÜ-le kuuluva vara enda kasuks pööramise, olles teadlik, et Gate Capital ainuosanik Londonex Export LLP ei ole otsustanud temaga tehingu tegemist ja 1 000 000 Zircon Technologies AS aktsia võõrandamist ning et A.G pani omastamise toime kavatsetult. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust ümber hinnata maakohtu põhistusi ja järeldust aktsiate väärtuse osas. Esmalt on maakohus põhjendatult kummutanud kaitsja poolt esitatud väite, nagu oleks Zircon Technologies AS olnud pankrotieelses seisundis (lk 11-12). Kohtu seisukoht tugineb kontrollitud tõendite igakülgsel analüüsil, arvesse on võetud kuriteole eelnenud aktsiate ostupakkumisi, ettevõtte põhivara väärtust (nt freespingi Hermel C40 jääkväärtus 3 718 915 krooni ja mahterosioonipingi Agie Agiton jääkväärtus 2 094 443 krooni, tagatise andmise lepingus, millele on alla kirjutanud nii A.G kui M. Mis, on nende kahe tööpingi väärtuseks märgitud 2013.aastal 30 miljonit krooni), Zircon Tachnologies AS-i 2008.a majandusaasta aruannet, milles ei ole deklareeritud ettevõtte raskusi või probleeme jätkusuutlikkusega. Kohus on leidnud põhjendatult, et alust järeldada pankrotieelse seisundi olemasolu 17.03.2009.a ei ole. 5 Vastupidiselt apellatsioonis väidetule on maakohus üksikasjalikult välja toonud asjaolud, mis ei võimalda audiitor Toomas Villemsi arvamust tõendina arvestada (lk 13-15) Kohtu põhjendused on objektiivsed, kohtukolleegium nõustub nendega. Mis puudutab nelja tööpinki, siis kohus on lähtunud sellest, et need oli liisitud. Maakohus on veenvalt ja loogiliselt põhjendanud, miks tuleb käesoleval juhul aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nende raamatupidamislikust väärtusest, miks ei ole aktsiate väärtuse määramiseks võimalik määrata ekspertiisi või lähtuda diskonteeritud rahavoogude, netovara või võrdleva hindamise meetoditest või võtta lähtealuseks ettevõtte likvideerimisväärtus. Kaitsja maakohtuga ei nõustu ja toob näiteks olukorra, kus tegutsev ettevõte teeb tehingu aktsiatega
6. detsembril, aktsiate väärtus aga tuvastatakse eelmise aasta
7. detsembri seisuga. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub vajadus hinnata olukorda, mida konkreetses kriminaalasjas ei esine. Käesoleval juhul on aktsiate omastamistehing tehtud
8. märtsil ning aktsiate väärtus on määratletud kahe ja poole kuu taguse bilansipäeva seisuga, s.o 31.12.2008.a auditeeritud majandusaasta aruande alusel. Apellatsiooni väited maakohtu seisukohti kohtukolleegiumi hinnangul ei kummuta. Süüvides maakohtu otsuse ossa, milles on kohus esitanud oma põhjendused ja seisukoha A.G-le mõistetava karistuse kohta, tuleb tõdeda, et need argumendid, mille alusel on süüdistatava suhtes kohaldatud KarS § 73 sätteid, ei ole kuigi kaalukad (A.G ei ole varem karistatud, ta on toime pannud teise astme kuriteo, võib arvata, et ta enam kuritegusid toime ei pane), kuid lähtuda tuleb sellest, et A.G karistusest tingimisi vabastamist vaidlustatud ei ole. Seevastu aga neid argumente, mis on viinud kohtu järelduseni, et vähemalt mõne kuu vangistust peab A.G kandma reaalselt, ei kummuta apellatsioonis esitatud ükski väide. Seda, et A.G varem karistatud ei ole ning et talle on inkrimineeritud teise astme kuritegu, on maakohus arvestanud. Asjaolu, et A.G kauaaegne ettevõtja on ja et ta on suutnud ettevõtte säilitada, ei anna kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik vabastamine karistuse kandmisest pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-41-04; 3-1-1-21-05; 3-1-1-99-06). Tuleb rõhutada sedagi, et karistuse ühe osa kohene täitmisele pööramine aitab vältida ka võimalikku karistamatuse tunnet, mis süüdlase tingimisi karistusest vabastamisel on üldiselt kerge tekkima. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb A.G 3 kuud mõistetud vangistusest reaalselt kanda ning miks sellise hoiatuse andmist vältida ei saa. A.G ei ole oma teo kuritegelikkusest aru saanud, temas võib karistuse kandmisest täieliku vabastamise puhul kujuneda veendumus, et kriminaalasja arutamisega ei kaasne tõsisemaid tagajärgi kui vaid tekitatud kahju hüvitamine. Kohus on põhjendatult märkinud, et karistuse üldpreventiivsete eesmärkida saavutamiseks tuleb karistuse mõistmise kaudu näidata, et arutusel olnud teod pole mitte üksnes taunitavad, vaid sellega kaasneb ka reaalne karistus. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.01.2012.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Pavel Gontšarov 6 Ivi Kesküla