1-10-7826/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7826 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.N-i (U.N) kaitsja Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.N-i kaitsja Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaadi abi Valli Murdele tema poolt U.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista U.N-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
6. U.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.N 1-10-7826 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest Asjaolud Tartu Maakohtu 18.05.2012 määrusega jäeti U.N temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.N kannab karistust Harju Maakohtu 18.10.2010 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 25.04.2010 ja lõpp 18.04.
8. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 18.04.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning kuulanud ära prokuröri arvamuse, süüdimõistetu seletuse ja tema kaitsja arvamuse, leidis, et U.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistatud 7 ja väärteokorras 55 korral. Kohus leidis, et ehkki U.N on elukoha ja töökoha võimalus, ei ole nimetatud alus küllaldane tema vabastamiseks ennetähtaegselt. U.N loodab ja usub kõrvalisele abile, samas ei ole selge tema enda panus õiguskuulekale käitumisele ja vabaduses toimetulekule. U.N on varem korduvalt karistatud isik, sh karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras. Vangla spetsialistid hindavad uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Sõltuvusainete tarbimine on põhjustanud U.N-ile tervisekahjustusi ja viinud kuritegude korduvusele. Vanglas on U.N-ile tagatud meditsiiniline abi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub vabastada S. U.N vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates omistas kohus liiga suure tähtsuse U.N-i kuriteo toimepanemise asjaoludele ja karistuse kandmise ajal toime pandud distsiplinaarrikkumistele. Kaitsja arvates jättis kohus tähelepanuta, et tema kaitsealune soovib käesoleval ajal saada vabaks sõltuvushäiretest. Ta tunnistab ja oskab oma sõltuvust hinnata. Viibimine alates 21.02.2012 vangla erisektsioonis näitab kaitsja arvates kaitsealuse tahet teha kõik endast olenev, et tegeleda taasühiskonnastamist toetavate tegevustega ja sõltuvusprobleemidega. V. Murde märgib, et määratud distsiplinaarkaristused on seotud suitsetamisega, ent käesolevaks ajaks on kaitsealune suitsetamisest loobunud. Õiglased ei ole kohtu etteheited U.N-ile, et ta usub ja loodab kõrvalisele abile kiriku ja venna näol. Kaitsealune on pöördunud karistuse kandmise ajal jumala poole, soovides järgida tema õpetusi. Ennetähtaegsel vabanemisel oleksid U.N-ile toeks kirik ja vend. 2 Kaitsealune on XXXX, mistõttu on talle töövõime kaotuse tõttu vormistatud pension. Sellest tuleneb, et kaitsealune vajab kõrvalist abi. U.N on olemas sissetulek, ent ka soov asuda koheselt tööle, et hüvitada tema vastu suunatud rahalised nõuded summas 3700 eurot. Kaebuse esitaja nendib, et tema kaitsealune sattus vanglasse noore mehena, ent nüüd on temast saanud mees, kes on teinud varasemast elukäigust õiged järeldused ja tahab alustada uut elu. Järeldustest tähtsaim on soov mitte jätkata kuritegelikku elu, sest eelnevad aastad on U.N faktiliselt kaotanud. Ta on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma. Ta soovib osaleda sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravil ning on arvamusel, et suudab ühiskonda sulanduda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik U.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid ning omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
12. Kaitsja V. Murde sõnul on kohus omistanud liialt suure tähelepanu kuriteo toimepanemise asjaoludele ja karistuse kandmise ajal toime pandud distsiplinaarrikkumistele ning jätnud arvestamata U.N-i soovi vabaneda sõltuvushäiretest. Kaitsja sõnul on U.N loobunud suitsetamisest ja viibib alates 21.02.2012 vangla rehabilitatsiooni erisektsioonis. Ringkonnakohus tunnustab U.N, et viimane on astunud samme vabanemaks sõltuvushäiretest, ent märgib, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on U.N-i XXXX esmakordselt diagnoositud
13. a. Alates
14. a süstis ta fentanüüli mitu korda päevas, mistõttu on ennatlik arvata, et U.N suudaks vabaduses iseseisvalt toime tulla. Liiatigi on U.N-i aktiivne rehabilitatsioon alles alanud, mistõttu on ringkonnakohtu arvates vajalik selle lõpuleviimine tegemaks järeldusi sõltuvuse hindamise ja sellega toimetuleku oskuste kohta. 3.1 Ringkonnakohus peab positiivseks venna toetust ja abistamissoovi, ent märgib, et olukorras, kus vabanemisel puuduks U.N kindel töökoht, samuti on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudulikud tema majandusliku toimetuleku oskused ja esineb suur risk toime panna uus kuritegu, samuti ootavad täitmist rahalised nõuded summas 3713 eurot, esineb suur risk võtta omaks endine käitumismuster. Liiatigi lävis U.N viimaste aastate jooksul sõltlaste ja varavastaseid tegusid toimepanevate isikutega, olles nendest mõjutatav, mistõttu võivad tema lubadused pöörduda kiriku poole ja mitte jätkata kuritegelikku elu jääda paljasõnalisteks. 3.2 Ringkonnakohus ei saa arvestamata jätta seda, et U.N on diagnoositud XXXX ja talle on määratud töövõime kaotus XX%, mistõttu vajab ta kaitsja sõnul kõrvalist abi. Kuna venna pere, kelle juurde U.N elama asuks, on hõivatud tööga, samuti kasvab peres kolm vanemate hoolt vajavat alaealist last, tagaks viibimine sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas U.N-ile paremad võimalused saada talle vajalikku ravi ja nõustamist. 3 3.3 Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaitsja väitega nagu oleks süüdimõistetu karistuse kandmise ajal oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud. Tartu Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised annavad tunnistust sellest, et U.N ei suuda olla normikuulekas, pidada kinni reeglitest ja korrast. 3.4 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas