4-12-369/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-369 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Kohtuasi B.Esikukood xxx, elukoht xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 249 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse 09.01.2012.a. kiirmenetluse otsus 2230,12,000959 Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruaril 2012.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja B.E, kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusbüroo esindaja Priit Tuuna RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Rahuldada B.E kaebus osaliselt ning tühistada kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse 09.01.2012.a. kiirmenetluse otsus 2230,12,000959 osaliselt karistuse osas: Teha uus otsus, millega: Liiklusseaduse § 249 lg 1 alusel karistada B.E rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 100 eurot. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv 100 eurot kuulub kandmisele ositi 4 jooksul, tasudes igakuiselt 25 eurot. 1 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. märts 2012.a. Asjaolud, menetluse käik 24.01.2012.a laekus Harju Maakohtule B.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti, Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo, liiklusjärelevalvetalituse kiirmenetluse otsusele nr
4. Nimetatud otsusega karistati B.E LS § 249 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses s.o 180 eurot. B.E 09.01.2012.a kell 13.50 juhtis mootorsõidukit, millega teostas sõitjate liinivedu, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 26.12.2011.a kell 07:15 ja 02.01.2012.a kell 06:10 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 26.12.2011.a kell 07.15 ja 02.01.2012.a kell 22:39 kuni 03.01.2012.a kell 06:
5. Puhkeperioodi ei kasutanud ka kehtestatud korras kahes osas. Oma tegevusega rikkus B.E Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
6. märtsi
7. a määruses nr 561/2006 (edaspidi EÜ määrus nr 561/2006) artiklis 8 sätestatud nõudeid. Kaebuse esitaja taotleb kiirmenetluse otsuse nr 10220912109076 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine on ohtlik kuna väsinud autojuhi reaktsiooni- ja keskendumisvõime on oluliselt väiksem puhanud juhi omast. Regulaarsetest puhkepausidest loobumine pika sõidu vältel ning väsimuse eiramine suurendab liiklusohtlike olukordade teket, mis omakorda võib kaasa tuua väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Selline rikkumine mootorsõidukijuhi poolt seab ohtu reisijate ja teiste liikluses osalevate inimeste elu ja tervise. Liiklusjärelevalve eesmärk on vähendada liikluses vigastute ja hukkunute arvu. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on B.E karistatud proportsionaalselt kuna rahatrahvi summa jääb alla keskmise määra. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina soovib kohtuväline menetleja anda ühiskonnale selge sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus on keelatud ning kui seda vabatahtlikult ei järgita, reageerivad sellisele tegevusele vältimatult järelevalveorganid, kes on kohustatud tagama normi kehtivuse vajadusel karistusvõimuga. 2 Kohtuistungitel jäi kaebaja kaebuse juurde, antud ütluste kohaselt oli kaks episoodi: üks 26.12.2011.a ja teine episood 02.01.2012.a. Antud juhul peab täitma kahte seadust: töö- ja puhkeaja seadust ning töölepingu seadust. Kui ta rikub töölepingu seadust, tuleb varem välja, või lõpetab enne sõidu ära, siis tööandja vallandab ta. Reisijatevedu pole kui kaubavedu. On sellega nõus, et 26.detsembril 2011.a kasutas lühemat puhkeaega. Enda arust pole ta väärtegu toime pannud tahtlikult vaid teadmatusest. 26.12.2011.a alustas oma tööpäeva kell 7:15, kuna 7:30 tuleb liin välja. Sõiduki paiknemiskoht on Tallinn. Enne sõidu alustamist toimub ülevaatus, õlide tasemete kontroll. Ettevalmistusperiood võis olla 10-15 minutit. Kell 9:2510:25 suundus Tallinna bussijaama. Siis pani bussi samasse bussijaama bussideparklasse ja seisis nii kaua, kui pidi uuesti bussireisile minema. See oli sisuliselt puhkeaeg mida saab käsitleda liinivaheajana. Kell 14:40 saabus Valga bussijaama. Seal on ööbimiskoht. Tööandja tasub selle eest. Lõpetas puhkeaja kusagil kell 17:45 paiku. Hakkas liikuma Tallinna tagasi, teeolud olid kehvad. Karksi-Nuias olid teed lumised, arvestas ohutusega. Kiirus oli 80-90 km/h. Jäi Tallinna saabumisega hiljaks. Tallinna bussijaama jõudis kell umbes 22:
8. Tuli pagas väljastada, cargo ära anda, mis võtab aega. Peale seda tuleb buss tankida. Sõiduki parkimiskoht asub Betooni tn
9. Käis välispesust läbi, pani bussi paika. Puhkeaeg algas kuskil 22:
10. 02.01.2012.a alustas oma tööpäeva Valgast. Tööpäev algas kuskil 06:05-06:
11. Sõitis Valgast-Tallinna. Kell 11:20 sõitis peatusesse ette, käis söömas. Tallinnast-Kuressaare jõudis umbes 15:
12. 17:30 alustas liini Kuresaare-Tallinn. Pidi jõudma kell 22:00, aga jäi hiljaks. Teeolud oli tükati külalltki libe, praam jäi ka hiljaks sel päeval. Enne praamile jõudmist oli väike seisak, mis kestis umbes 10 minutit. Praamile jõudis umbes 19:
13. Praamisõit on mõnereisi peale arvestatud 40 min, mõnereisi peale on arvestatud 30 min, mõne peale 50 min. Selle reis pealt oli kas 35-40 minutit. Tallinna jõudis liiniga kella 22:15 paiku. Kuressaarest on palju cargot, reisijad väljuvad 2 uksest. Vahepeatuses ei tee tagumist ust lahti. Seejärel väljastatakse reisijate pagasi, mida oli tol korral palju. Kaebaja ei uskunud et sellest nii suur probleem tuleb, kuna mõlemal juhul talle järgensid puhkepäevad. Tegelikkuses hakkas 2 päevaks puhkama. See aeg kui ta ametikoolitusel käis siis räägiti, et enne järgmise tööpäeva alustamist peab olema puhkeaeg vähemalt 9 tundi. Kohtuvälise menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. Leiab, et on tehtud õige otsus. Menetlusekäigus ja kaebaja poolt antud selgituste põhjal on selge, et 26.12.2011.a alustatud tööpäev kell 07:15 ja lõpetati ära kell 22:
14. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 8 kohaselt peab olema juht kättesaanud 24 tunnises perioodis oma ettenähtud puhkeaja, kas siis 11 tundi, erand korras võib tulla ka ette lühendamisi, seejärel peab olema tagatud vähemalt 9 tunnine puhkeaeg. Puhkeaega võib kasutada kahes osas: tööpäeva keskel vähemalt 3 tundi ja tööpäeva lõppu peab ära mahtuma vähemalt 9 tundi puhkeaega. 26.
15. oli täidetud selle kahes osas puhkeaja kasutamise reeglikohase esimene puhkeaja osa, ehk siis minuti täpsusega täpselt 3 tundi. Reeglit ei ole kasutatud määrusega kooskõlas, kuna tööpäeva lõppu jääv osa on alla 9 tunni, ehk siis, täpselt 8 tundi ja 36 minutit. Mis jääb LS § 249 lg 1 alla – puhkeaega on kasutatud 2 tundi lühemalt. 02.01.2012.a alustati tööpäeva kell 06:
16. Puhkeaja peale on kirjutatud kell 22:
17. sellel päeval ei ole ühtegi puhkeaja perioodi tööpäeva keskel, mida saaks tõlgendada ositi puhkaja kasutamisena. Maksimaalne puhkeaja pikkus on seal 1 tund ja 35 minutit. Tööpäeva lõppu jääb puhkeaeg 7 tundi ja 32 minutit, mis on selgelt lühem. Arvestades erandina 3 korda nädala jooksul, töönädala jooksul võib juht kasutada vähemalt 9 tundi. Sellisel juhul 1,5 tundi on puhkeaeg lühem. Enne seda tööpäeva on kasutatud lühendatud tööaega, mis kindlasti mõjutab selle tööpäeva osalemist. Detsembri lõpp ja jaanuari algus on meie kliimavööndis selgelt ette ettearvamusi, võib hakata lund sadama, teeolud võivad muutuda kehvaks. Iga autojuht, bussijuht peab selliste asjaoludega arvestama. Kaebajat on karistatud 45 trahviühiku suuruse karistusega, mis on antud rikkumise alla poole sanktsiooni piirmäära. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud kohtuistungil ära kaebaja ning kohtuvälise menetleja esindaja ja hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o kaebajale määratud karistuse osas ja selles osas saab kohus teha väärteoasjas uue otsuse, mõistes kaebajale uue karistuse, raskendamata sellega kaebaja olukorda. Väärteomenetluse lõpetamise aluste esinemist väärteoasjas kohus ei tuvastanud. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt, ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kaebajat on karistatud LS § 249 lg 1 järgi LS § 130 lg 1, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
18. märtsi
19. a määruse nr 561/2006 artiklis 8 sätestatud nõuete rikkumise eest. Liiklusseaduse (LS) § 130 lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga(kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500- kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
20. Liiklusseaduse (LS) § 249 lg 1 kohaselt kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kiirmenetluse otsuse nr 10220912109076 (VT toim lk 1) kohaselt B.E rikkus mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõudeid. Vastavalt sõidumeeriku salvestuslehtedele (VT toim lk 4, 5) mootorsõiduki sõidumeeriku nõela jälje kohaselt on B.E alustanud 26.12.2011.a tööd kell 07:15 ning sõiduaeg on lõppenud kell 22:40; 02.01.2012.a on alustanud tööd kell 06:10 ning sõiduaeg on lõppenud kell 22:
21. Salvestuslehtedel olev informatsioon viitab sellele, et on rikutud ööpäevase puhkeaja nõudeid. Kaebuse esitaja märgib 09.01.2012.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk 3), et juhtis 09.01.2012.a bussi Volvo Berkhof (registreerimismärk xxx) Tallinn-HaapsaluTallinn. 26.12.11.a ja 02.01.12.a ühel kettal ei olnud 9 tundi puhkeaega täis. Eelneval päeval, s.o 25.12.11.a ja 01.01.12.a lõpetas õhtul kella 20 paiku. 27.12.11.a ja 03.01.12.a järgnesid puhkepäevad. Leiab, et sisuliselt ta puhkeaega ei rikkunud. Rikkus ainult sel päeval lubatud maksimaalset sõiduaega. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tegeles ta piletite müügi, pagasi paigutamisega ning bussijaamas oli tal vaheaeg. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on B.E tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta mõistab oma rikkumist ning põhjendab oma töökohustuste täitmise ning tööandja poolt kohustusliku graafikuga. 4 Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Toimiku materjalide kohaselt on isikut väärteokorras varem karistatud ühel korral. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Margot Mikler Kohtunik 5