kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav S.R isikukood: xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; ei tööta, invaliidsuspensionär (100% töövõimetu); elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x. Karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord27.05.2009 Tartu Maakohtu otsusega
alusel ühekuulise vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga; lisakaristus: sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine neljaks kuuks. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 02.03.2012 a. § 424 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.R
2.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.R 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma 2 kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu või töökoha muutmiseks. 3.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta S.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus süüdistatavale
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest
ituseks 3 2
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena S.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kuueks kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai S.R aru kokkuleppe sisust. Kohtuistungil selgitas S.R kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. S.R nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et menetluskulude tasumisest summas 451 eurot on teadlik. Seoses sellega, et on 100% töövõimetu, palus võimaldada menetluskulude tasumist osadena 1 aasta jooksul. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Menetluskulude tasumise võimaldamisele osadena ühe aasta jooksul vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad S.R-ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 22) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 16 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära s.o. 435 eurot, sest S.R pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava tervislikku seisundit, asjaolu, et ta on 100% töövõimetu, tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb S.R tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.