1-11-5605/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5605 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.S-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 23.01.2012 määrusega jäeti D.S temale Tartu Maakohtu 05.05.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 05.05.2011 otsusega mõisteti D.S süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 ja § 68 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 22.12.2011 ja lõpp 02.04.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri poolt esitatud kirjalikku seisukohta, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda D.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. D.S-i on kriminaalkorras karistatud viiel korral sh korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Samaliigiliste kuritegude korduv toimepanemine viitab asjaolule, et D.S ei ole mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. D.S-i karistati Tartu Maakohtu 21.04.2009 otsusega vangistusega tingimisi ja allutati käitumiskontrollile, kuid D.S pani katseajal toime uue kuriteo. Tartu Maakohtu 28.03.2011 otsusega asendati D.S-i vangistus üldkasuliku tööga ja allutati käitumiskontrollile, kuid ta pani toime uue kuriteo. Selline D.S-i varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue katseaja edukuse. Osalemine tööhõives on D.S-i positiivselt iseloomustav asjaolu, kuid see ei kaalu üles eeltoodud negatiivset. Kohus on varem D.S-ile korduvalt andnud võimaluse jätkata elu vabaduses, kuid D.S on kohtu usaldust kuritarvitanud. Seetõttu on käesoleval ajal ennatlik D.S-i vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D.S palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. D.S leiab, et maakohus ei ole arvestanud tema suhtes vanglas toimunud positiivseid muutusi. Tartu vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 21%. Maakohus ei arvestanud vangla poolt esitatud madalaid riskitegureid. D.S möönab, et tema varasemad eluviisid on olnud tagajärgi mittearvestavad, kuid vanglakaristus on teda mõjutanud oma elustiili ümber hindama. Seda näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. D.S töötab OÜ-s P ning tema käitumine vanglas ei anna alust arvata, et ta ei allu vabaduses distsipliinile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal oleks D.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ennatlik. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega.
6. D.S-i näol on tegemist isikuga, keda on viis korda kriminaalkorras karistatud. Ta kannab käesoleval ajal karistust liiklussüütegude toimepanemise eest. D.S-ile on mõistetud karistus tingimisi katseaja kohaldamisega, kuid ta pani katseajal kahel korral toime uued liiklussüüteod, mille eest ta käesoleval ajal vanglakaristust kannab. Ringkonnakohus leiab, et isikut, kes on katseajal toime pannud mitu uut süütegu, ei ole alust tingimisi enne tähtaega vangistusest esimesel võimalusel vabastada.
7. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. D.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei anna alust ükski määruskaebuses toodud põhjendus. Kuigi kohus arvestab vangla iseloomustuses esitatud -2 - andmeid kinnipeetava kohta, siis vangla poolt esitatud arvamus kinnipeetava kohta ja samuti uute kuritegude toimepanemise prognoos järgmise kahe aasta kohta, ei ole kohtule siduvad.
8. Maakohus on arvestanud ning ka ringkonnakohus arvestab D.S-i suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ja töötamine OÜ-s P , kuid üksnes nimetatud positiivsed asjaolud ei anna alust süüdimõistetut, kes on katseajal toime pannud mitu uut rikkumist, esimesel võimalusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohtul puudub põhjendatud alus käesoleval ajal uskuda D.S-i määruskaebuses toodud väiteid tema käitumises toimunud kiirete positiivsete muutuste kohta. Ringkonnakohus leiab, et D.S-ile mõistetud karistus ei ole käesolevaks ajaks veel oma eesmärki täitnud.
9. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. D.S tuleb jätkata töötamist ning läbida edaspidi vangla poolt pakutavad sotsiaalprogrammid, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3 - Mati Kartau