1-10-2392/31

1-10-2392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2392 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava A.L-i kaitsja Anti Aasmaa määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2010 määrus muutmata ning süüdistatava A.L-i kaitsja Anti Aasmaa määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu 57.53 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kolm senti) vandeadvokaat Anti Aasmaa’le tema poolt A.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 57.53 eurot riigituludesse.
7. A.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.L 110-2392 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohus kuulutas 01.12.2010 otsuse A.L-i süüdistustes KarS § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, Andres Assoni süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 121 järgi, G.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja T.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 – § 22 lg 3 järgi. Nimetatud süüdimõistva kohtuotsusega rahuldati kannatanu M.S. (kannatanu A.S. suri XX.XX.XXXX) tsiviilhagi summas 200 100 krooni osaliselt, s.o summas 100 krooni. Viru Maakohtu nimetatud otsus jõustus 09.12.
9. Kannatanu M.S. esitas 22.12.2010 maakohtule apellatsiooni teate ja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks põhjusel, et ta sai teada kohtuotsuse tegemisest 16.12.
10. Viru Maakohtu 23.12.2010 määrusega rahuldati M.S. taotlus ja ennistati apellatsioonitähtaeg. Määruse põhjenduste kohaselt ei võtnud M.S. osa kohtuotsuse kuulutamisest ning toimikust nähtuvalt ei saatnud kohus talle pärast kohtuotsuse kuulutamist kohtulahendi koopiat, et M.S. oleks olnud võimalus oma kaebeõigust realiseerida. Maakohus märkis, et toimikust nähtuvalt on 13.12.2010 tehtud toimingud kohtulahendi täitmisele pööramiseks ning kannatanu M.S. e saadetud ka jõustunud kohtuotsuse ärakiri. Viru Maakohtu 23.12.2010 määruse peale esitas kaebuse A.L-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja M.S. taotluse rahuldamata jätmist. Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2011 määrusega jäeti A.L-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaitsja A. Aasmaa määruskaebuse Riigikohtule, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Riigikohtu 20.04.2011 määrusega rahuldati kaitsja määruskaebus, tühistati Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2011 määrus ja saadeti A.L-i kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu 23.12.2010 määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A.L-i kaitsja esitas maakohtu 23.12.2010 määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta M.S. taotlus rahuldamata ja apellatsioonitähtaeg ennistamata. Kaitsja viitab KrMS § 319 lg-le 6 ning märgib, et senises kohtupraktikas on apellatsioonitähtaja ennistamise eelduseks olnud objektiivne menetlusosalisest sõltumatu asjaolu, mis takistas kaebuse esitamist. Kaitsja leiab, et tähtaja ennistamisel ei saa kõne alla tulla menetlusosalise hooletus. Kaitsja on seisukohal, et objektiivsed asjaolud, mis takistasid kannatanul õigeaegselt oma apellatsiooniõigust realiseerimast käesolevas kaasuses puuduvad. Kaitsja viitab KrMS § 38 lg 1 p-le 8, §-le 304, § 315 lg-le 1 ning märgib, et kannatanu kasutas õigust kohtuistungist osa võtta, mistõttu oli ta teadlik kohtuotsuse kuulutamise ajast (01.12.2010) ning kohtuotsuse kuulutamisele mitteilmumine ei ole kaitsja hinnangul objektiivne menetlusosalisest sõltumatu takistus, mis annaks aluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Kaitsja arvates peaks menetlusosaline ise aktiivselt huvi tundma kohtuotsuse sisu vastu, kui ta kohtuotsuse kuulutamise istungile ei ilmu. Ainuüksi asjaolu, et kohtulahendit pole talle kätte toimetatud ei anna kaitsja hinnangul alust apellatsioonitähtaja ennistamiseks, kuivõrd KrMS § 319 lg 1 kohaselt algab apellatsioonitähtaja kulgemine kohtuotsuse kuulutamisest. Seadusandja on seega üheselt eristanud kaebemenetluse tähtaja alguse erinevalt nt määruskaebemenetlusest kriminaalkohtumenetluses (kohtumäärusest teadasaamine) või apellatsioonimenetlusest tsiviilkohtumenetluses (kohtulahendi kättetoimetamisest). Ühtlasi leiab kaitsja, et apellatsioonitähtaja kulgemise algus selle kuulutamisest tekitab süüdistatavale ka teatava õiguskindluse, et pärast apellatsioonitähtaja möödumist tema vastu kaebeõigust enam kasutada ei saa. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt võttis kannatanu osa kohtulikust arutamisest ja oli seega teadlik kohtuotsuse kuulutamise ajast. Kohtuotsuse kuulutamise aja tegi Viru Maakohus teatavaks 27.10.2010 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanu M.S. istungile ei ilmunud. Seega puudub alus väiteks, et M.S. oli kohtuotsuse kuulutamise ajast teadlik. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 38 lg 1 p-st 8 tulenevalt on kohtulikust arutamisest osavõtmise puhul tegemist kannatanu õiguse, mitte kohustusega. Tegemist on õigusega, mille kasutamata jätmist ei tohi kannatanule ette heita ja see ei saa välistada kannatanu hilisemat apellatsiooni esitamise õigust. Samuti puudub kannatanul kohustus ilmuda kohtulahendi kuulutamisele. Seetõttu sätestabki KrMS § 317 lg 1 üheselt, et kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Sätte eesmärgiks on tagada, et ka kohtumenetluse pooled, kes otsuse kuulutamise juures ei viibinud, saaksid kohtuotsuse sisust teada ja neil oleks võimalik realiseerida oma kaebeõigust. KrMS § 319 lg 6 kohaselt võib kohus apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Antud juhul jättis kannatanu apellatsiooni tähtaegselt esitamata, sest talle ei saadetud kohtulahendi koopiat, mistõttu ta ei olnud otsuse sisust teadlik. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on sellise objektiivse takistusega, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise ja seega mõjuva põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus kaebeõiguse kasutamist takistasid kannatanust sõltumatud asjaolud, kaalub kohtumenetluse poole õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon üles süüdistatava ootuse otsuse püsima jäämise suhtes. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau