1-12-6735/14

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.11.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-6735 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Tõnurist Prokurör Enn Pustak Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid A U’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A U, isikukood xxxx, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 05.04.2012 ja 27.03.2013 Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.11.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §

1. RESOLUTSIOON Jätta A U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A U’ilt menetluskuluna riigituludesse 142.56 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo M.Reinsalu kasuks 142.56 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu H.R-ilt kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 04.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A U on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 04.07.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A U mõistetud 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2011.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7464 mõistetud karistuse - 11 (üksteist) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu 22 (kahekümne kahe) päeva vangistuse võrra, ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Tartu Maakohtu 04.07.2012 otsusega mõisteti A U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (08.12.2011.a toime pandud kuritegu) ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti A U liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja mõisteti liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust, s.o loeti kergem karistus (s.o 1 kuu vangistust) kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega - 11 kuu 22 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algust loeti alates A U vahistamisest, so alates
2. aprillist 2012.a. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud käitumiskontrollile allutamisega, kuid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Vangla karistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vanemad on pakkunud isikule kodu, kuid tema käitumine ei ole olnud usaldust toetav (leibkonna tagant vargused). Kinnipeetav ei ole omandanud põhiharidust, Viru Vangla Jõhvi Gümnaasiumis lõpetas 7nda klassi ja jätkab õpinguid 8ndas klassis. Suhted lähedastega keerulised isik on pikemat aega rikkunud seadust ning usaldust kuritarvitanud. A.U suhtlusringkonda kuulub mitmeid õigusrikkumisi toimepannud isikuid. A.U jaoks on oluline grupikuuluvus. Alaealine ei ole enda probleemidest teadlik ja ei oska nendega toime tulla muul viisil kui alkoholi tarvitades. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Ühiskonna toimimiseks vajalikke reegleid ei väärtusta. A U on olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Seega ei ole käitumiskontroll piisavaks mõjutusvahendiks noormehe õiguskuulekusele suunamisel. Kohtuistung: A U taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et on aru saanud, et elu ei ole lihtne. Kinnipeetav selgitab, et pani kuriteo toime katseajal. Distsiplinaarkaristused vanglas sai keelatud esemete omamise eest. Kinnipeetav teab, et usaldus tema ja vanemate vahel on kadunud ning ta on püüdnud lähedastega suhteid taastada. Seltskonnaga, kellega suhtles enne vanglasse sattumist, ei ole ta enam suhelnud. Prokurör A U vabastamist enne tähtaega ei toeta. Materjalidest nähtub, et tema suhtes on kasutatud kogu võimaluste paketti. 2010 kohtuotsusega suunati ta xxxx, kust ta omavoliliselt lahkus. 2011 kohtuotsusega mõisteti ta kuriteos süüdi. Selle aasta suvel on ta saanud viimase liitkaristuse. Kaitsja toetab A U vabastamist. Kinnipeetav on üsna noor mees ja kohtule esitatud materjalides on tema kohta üsna palju negatiivset, kuid kaitsja leiab, et see käib aja kohta, mis oli enne tema vanglasse sattumist. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetaval on olnud palju aega mõelda ja ta on aru saanud enda vigadest. Vaatamata kõigele halvale, mis kinnipeetav on varem korda saatnud palub kaitsja kaaluda kinnipeetava vabastamist. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on hulkuva eluviisiga. Kinnipeetaval on xxxx klassi haridust. Põhihariduse ja ametioskuste puudumine raskendab konkureerimist tööturul. Hinnates olemasolevat informatsiooni, võib alaealise väärkäitumise riski seostada sõltuvusainete tarvitamise, kuritegevust pooldava tutvusringkonnaga suhtlemise, mõjutatavuse, riskivalmiduse, probleemide mitte tunnistamise. Lisaks sellele võib alaealise väärkäitumist toetada tema vaimne tervis. Isikut on suunatud psühhiaatri vastuvõtule alaealiste komisjoni poolt. A U on olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Seega ei ole käitumiskontroll olnud piisavaks mõjutusvahendiks isiku õiguskuuleka käitumisele suunamisel. Kohus leiab, et katseajal kuriteo toimepanemine näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kinnipeetav on jätkanud kohusetundetut ja norme eiravat käitumist ka vanglas. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et A U näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks eelnevast käitumisest teinud vajalikke järeldusi ning kes suudaks edaspidi ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada, millest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat A U vangistusest enne tähtaega vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 30.novembril
3. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Kai Rosar Kai Rosar