kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav K.E - isikukood XXX; elukoht: XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; töökoht: SÕAS; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega
järgi vangistusega 2 kuud
kohaldades katseajaga 18 kuud; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 08-09.03.2013.a) Kaitsja advokaat Mariann Tusti § 424 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.E
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (08.-09.03.2013) ja kandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 27 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi ÜKT-d, asendab kohus 6 kuud ja 25 päeva vangistust (205 päeva vangistust) 410 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on K.E allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
2.Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K.E süüditunnistamist
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema 2 karistamist 5-kuulise vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva.
lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (1 kuu ja 27 päeva vanistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendada
Süüdimõistetu allutada üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile. Kuna süüdistataval puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, siis lisakaristust ei kohaldata. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil K.E tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K.E tuleb süüdi tunnistada
Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades K.E varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o kuue kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.