1-12-8709/27

Kriminaalasi nr.1-12-8709 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8709 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.D isikukood xxx viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta R.D tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.D on Viru Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 7 kuu ja 27 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu17.10.2009 otsuse järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.09.2012 ja lõpp 05.02.
2. 1 Kinnipidamisasutuses R.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Enesetäiendamist peab vajalikuks hetkest, mil materiaalne olukord seda võimaldab. Õppimisse suhtub positiivselt. Riigikeelt ei valda. Isiku sõnul oskab keevitajatööd. Väidab, et on olemas töökogemus. Kinnipeetav töötab vanglas alates 16.10.2012 juuksurina. Samuti toetab teda elukaaslane. Vabanedes soovib asuda tööle xxx- sse, mis tegeleb metallitöödega, mille kohta on kinnipeetav esitanud garantiikirja. K -raha andmetel on isikul nõudeid 141,54 euro ulatuses. Kriminaalse taustaga tuttavad on eelnevast kuritegelikust minevikust, suhtlemist väldib, välistab ise kontakti otsimist. Eelnev elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. On oma otsustes iseseisev. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, seega on isikul riskiv ja hoolimatu elustiil. Katseajal on toime pannud uue kuriteo, mis seisnes alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Isik tunnistab, et käitus valesti ning on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Alkoholijoobes ei ole esinenud vägivaldset käitumist. On proovinud 1993-1996 narkootikume. 30.03.2010- 28.09.2010 läbis isik sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi "xxx". Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla on isikul võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolme toalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava elukaaslane xx. xx koos kahe alaealise lapsega. xx. xx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. xx. xx on lapsehoolduspuhkusel ning nõus R.D vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse, mis tegeleb metallitöödega. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja selgus, et ta on nõus võtma R.D tööle oma firmasse. Tööandja on teadlik R.D kriminaalsest minevikust, kuna kinnipeetav töötas enne vahistamist antud tööandja alluvuses. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Karistusregistri andmetel on R.D seitse korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt sooritanud esimese astme kuritegusid. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. 01.02.2013.a.seisuga puudub R.D kehtiv elamisluba. Seega puudub kinnipeetaval võimalus asuda ametlikult tööle, võtta end arvele töötukassas või saada sotsiaaltoetusi. Prokurör, kirjalikul esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R.D taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. 2 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.D on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (sh isiku- ja varavastaste kuritegude eest ning avaliku julgeoleku ja korra vastu suunatud kuritegude eest). Vangistust kannab neljandat korda. Antud karistus mõisteti joobes juhtimise eest. Isikut on varasemalt vabastatud ennetähtaegselt karistatuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem R.D on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust või eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.D vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 3