4-13-1760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-1760 (2317,12,012364) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisek

§ 15

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: P.D, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta P.D kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Heleri Haiba 15.03.2013 otsusele nr 2317,12,012364 1 P.

§ 15

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Heleri Haiba 15.03.2013 otsus nr 2317,12,012364 P.

§ 151

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Määratud rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides vaidlustatud otsuses märgitud viitenumbri. Kui rahatrahvi ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, pööratakse otsus täitmisele V™S § 203 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 30.04.
2. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päevase tähtaja jooksul ei teatata, jõustub otsus 08.05.
3. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 30.05.
4. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 31.05.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Heleri Haiba 15.03.2013 otsusega nr 2317,12,012364 karistati P.D NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot selles, et 17.11.2012 kell 19.15 oli P.Kerese 15 Tallinnas oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet GHB, millega rikkus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainet ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 norme ja pani sellega toime Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas P.D kaebuse, mille kohaselt on ta kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, et peale ööklubi külastamist toimus temaga midagi seletamatut, teadvusele tuli alles järgmine õhtu politseis ja põhjuse sai teada ekspertiisiaktist. Nõustus sellega ja see ei ole vaidlusalune objekt. Samas on kohtuväline menetleja märkinud otsuses, et tegu on toime pandud tahtlikult. Ei nõustu sellega. On öelnud, et ei ole teadlikult narkootikume tarvitanud ja tõenäoline seletus on, et ööklubi suitsuruumis on pandud midagi joogi sisse, kuna järgmise õhtuni ei tea midagi kus oli või kus käis. Klubis käimist saab tõendada pangakaardilt tehtud maksega. Riigikohus on oma 22.06.2009 lahendis 3-1-1-49-09 asunud seisukohale, et isik ei realiseeri NPALS § 151 objektiivset koosseisu, kui tema narkojoove tekkis selle tagajärjel, et talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt. Seejuures on märgitud ka seda, et lisaks objektiivsetele tunnustele tuleb kindlaks teha ka subjektiivne külg. Lähtuvalt KarS § 15 lg 3 sätetest saab seda tegu toime panna ka ettevaatamatusest. Seega on KarS § 18 lg 3 kohaselt narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul, kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Näiteks ei saa hilisemale joobeseisundile tuginedes võtta NPALS § 151 järgi vastutusele isikut, kes hoolimata oma tähelepanelikust ja kohusetundlikust suhtumisest pidas kanepisigaretti tubakasigaretiks. Kaebuse esitaja leiab, et ööklubis oma joogi hetkeks valveta jätmine avalikus kohas ei saa olla tähelepanematus ja hoolimatus, sest oleks absurdne tõdeda, et on igati loomulik ja usutav, et sellele järgneb pahategu. Seetõttu palub vaidlustatud otsus tühistada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et oli klubis, kus jõi ühe 0,35 liitrise õlle. Oli ka eelnevalt õlut tarvitanud. Esitab kohtule deebetkaardi väljavõtte, millest on näha, et kell 01.00.48 on toimunud kaardimakse tehing summas 6,70 eurot. Edasine pilt tuli ette politseis. Olevat kinni peetud Kerese tänaval, kus elab tema tuttav, kuid tuttava juures käinud ei ole. Kus kinni peeti ei tea, oletab, et käis klubis. Arvab, et klubi pannakse kinni kella 3-4 ajal hommikul. Teadlikult narkootilist ainet tarvitanud ei ole. Palub otsus tühistada, sest tahtlus puudus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et õiguserikkumine on tõendamist leidnud. Arvestades isikuandmeid on karistus määratud miinimumilähedane, milline määr peaks täitma oma eesmärgi ja sundima isikut edaspidi hoiduma õiguserikkumiste toimepanemisest. Kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, ja kohtuvälise menetleja esindajate arvamuse, tutvunud kohtule kohtuistungil menetluse poolte poolt esitatud kirjalike tõendite ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Kaebuse esitaja sõnade kohaselt viibis ta klubis Hollywood, kus tarvitas vähesel määral alkoholi ning edasise kohta menetlusalusel isikul mälupilt puudub kuni politseijaoskonnas ärkamiseni. Menetlusalune isik esitas ka kohtule tõendi selle kohta, et ta on klubis kasutanud oma deebetkaarti kell 01.00.48 17.11.
6. Väärteoasjas koostatud materjalide kohaselt peeti menetlusalune isik kinni 17.11.2012 kell 19.15 P.Kerese tänavalt ning indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,46 mg/l. Seejuures tuvastati menetlusalusel isikul joobele viitavad välised tunnused, millede kohaselt oli isiku reaktsioonikiirus väga aeglane, esinesid tajuhäired, kõne oli arusaamatu, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta ning koordinatsioon oli väga häiritud. Seejuures olid täheldatud pupillide väiksus ja higistamine. EKEI uuringu kohaselt tuvastati aga menetlusaluse isiku organismis GHB sisaldus enam kui 200 mikrogrammi ühe milliliitri uriini kohta. EKEI vastusest kohtuvälise menetleja järelepärimisele nähtub, et GHB kontsentratsioon uriinis sõltub tarvitatud aine kogusest ja tarvitamisest möödunud ajast, kuid GHB on uriinis määratav kuni 8 tundi pärast tarvitamist. Seejuures alkoholijoove 0,46 mg/l ei põhjusta raskele alkoholijoobele sarnast kliinilist leidu, kuid võib joobeseisundit süvendada. Sama selgituse kohaselt sõltub GHB toime kestvus tarvitatud aine kogusest ja tavaliselt tekib GHB märkimisväärne toime 15 minuti jooksul peale tarvitamist ning kestab umbes 3 tundi. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusaluse isiku kliiniline pilt näitas raske joobe tunnuseid ning GHB sisaldus tuvastati määras, mis ületas 200 mikrogrammi. Seega oli tegemist narkojoobega, mis sai vastavalt eksperdi esitatud vastusele kesta kuni 3 tundi ning GHB sisaldust on organismis võimalik tuvastada kuni 8 tunni jooksul peale tarvitamist. Seega pidi joobeseisund algama menetlusaluse isiku kinnipidamisest arvates mitte rohkem kui 3 tundi varem, so mitte varem kui kell 16.
7. Kui aga arvestada seda, et GHBd on võimalik tuvastada vaid 8 tunni jooksul peale tarvitamist, siis võinuks isik tarvitada GHBd mitte rohkem kui 8 tundi varem, so mitte varem kui kell 11.
8. Arvestades aga asjaolu, et GHB poolväärtusaeg, so aeg, mille jooksul eemaldatakse pool organismis olevast ainest, on keskmiselt 25 kuni 60 minutit ja kõrvutades seda tuvastatud aine kontsentratsiooniga, mis ületas 200 mikrogrammi, samuti joobe kliinilist pilti, millest nähtusid väga häiritud koordinatsioon, arusaamatu kõne ja väga aeglane reaktsioonikiirus, siis on kohtu arvates ilmne, et GHB tarvitamine pidi toimuma ajavahemikus 16.15 kuni 19.
9. Seega ei saanud menetlusalune isik GHBd tarvitada klubis Hollywood öisel ajal, mil ta tarvitas õlut, vaid enam kui 15 tundi hiljem, so ajal, mil klubi oli ammu suletud ja menetlusalune isik klubist lahkunud. Sellest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik jätkas klubist lahkudes joovastavate jookide tarvitamist, kuivõrd tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus viitab alkoholi tarvitamisele ilmselgelt ka keskpäeva paiku või hiljem, sest enne klubisse minekut joodud õlu ja klubis joodud 0,35 l õlut oleks kella 19.15 ajal, so 16 tundi hiljem, organismist juba väljunud. Seega on menetlusaluse isiku väited võimalusest, et tema jooki oli segatud GHBd klubis, ümber lükatud ja menetlusalune isik tarvitas GHBd oluliselt hiljem teadlikult ja ilmselgelt tarvitas ka alkoholi. Asjaolu, et menetlusaluse isiku mälus ei ole võimalik luua mälupilti viimase 24 tunni kohta, on tingitud tarvitatud GHB ilmselgelt suurest kogusest, mida näitas ka uriinianalüüs. Kohus leiab, et mälupildi puudumine ei saa olla õigusvastasust välistavaks asjaoluks, kuid on õigusvastase teo, so narkootilise aine tarvitamise tagajärg. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises sisaldub NPALS § 151 ettenähtud väärteo koosseis, kuivõrd menetlusalusel isikul puudus arsti ettekirjutus GHB tarvitamiseks. Kaebuse esitajale NPALS § 151 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 1/20 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Üldjuhul tuleks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole ühtegi karistust kergendavat asjaolu tuvastatud ning kohus leiab, et arvestades väärteo iseloomu, on tegemist leebe karistusega. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole samalaadse väärteo toimepanemise eest varem karistatud ja kohus ei saa 3 kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada, siis tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4