4-13-1982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-1982 (13005098) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda

§ 542lg 1 järgi 4 trahviühiku ulatuses, so 16 eurot.

Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Ülle Aliorg Menetlusalune isik: A.I, ik XXX, elukoht XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta A.I kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) patrulliosakonna vaneminspektor Artur Afanasjevi 23.03.2013 otsusele nr 13005098 2 A.

§ 54lg 1 järgi 4 trahviühiku ulatuses, so 16 eurot, rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) patrulliosakonna vaneminspektor Artur Afanasjevi 23.03.2013 otsus nr 13005098 A.

§ 542lg 1 järgi 4 trahviühiku ulatuses, so 16 eurot, muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks 1 kättesaadav alates 02.05.

1. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 10.05.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev 03.06.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 04.06.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) patrulliosakonna vaneminspektor Artur Afanasjevi 23.03.2013 otsusega nr 13005098 karistati A.I ÜTS § 542 lg 1 järgi 4 trahviühiku ulatuses, so 16 euroga selles, et menetlusalune isik autojuhina rikkus Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012 määruse nr 36 „Sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded taksoveol kasutatavale sõidukile“ § 2 lg 8, mis sätestab, et taksona kasutatav sõiduk peab olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed. Rikkumine seines selles, et kontrolli teostamise ajal, so 17.02.2013 kell 02.30 aadressil Vabaduse väljak 1, Tallinn polnud A.I taksona kasutatav mootorsõiduk Toyota Avensis Verso registreerimistunnusega XXXpuhas. Selliselt rikkus A.I Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012 määruse nr 36 § 2 lg-t 8 ja pani toime ühistranspordiseaduse § 542 lg-s 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas A.I kaebuse, milles taotleb väärteootsuse nr 13005098 tühistamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja selgitab, et asus tööle kell 18.00 ning reisijatevedu teostas ta linnapiirist väljaspool ning 02.30 puudus ta igasugune võimalus auto pesemiseks. Samuti väljendab ta arvamust, et auto polnud nii räpane ning ilmaandmete vaatamisel nähtub, et veebruari ja märtsi kuu ilmad olid soojad ja vihmased. Teiseks osutab kaebuse esitaja, et seaduses ja määrustes puudub täpne kirjeldus, mida tähendab „taksona kasutatav sõiduk peab olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed“. Seega võib igal munitsipaalametnikul olla oma arvamus sõiduki puhtuse kohta. Sellest tulenevalt taotleb kaebuse esitaja vastavate ametnike kohtuistungile kutsumist, selgitamaks välja sõiduki puhtuse kriteeriume. Kaebuse esitaja märgib ka, et ühistranspordi puhtustest rääkides tuleb esmajoones tagada ja nõuda linna teede puhtust ja alles seejärel saab rääkida ühistranspordi puhtusest. Linnavalitsus ise nõutavat puhtust tagada ei suuda. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ning selgitas, et töötab taksojuhina, kuid on ka teisi kohustusi, näiteks on ühistus juhatuse liige. Taksojuhina ei tööta iga päev, vaid vajadusel. 16.02.2013 alustas kell 18.
5. Tahtis võtta EMHIst tõendit ilmastikuolude kohta, kuid seal oli mingi reorganiseerimine ja see võtnuks aega 3 kuud. Tahtis tõendada, et sel õhtul ei olnud külm, temperatuur muutus kohati 0 kraadi lähedaseks. Autot võib ära määrida igal ajal. Auto pesemine iga tunni tagant ei ole mõistlik. Tööle asus puhta autoga. Peatus Vabaduse väljakul kioski juures et sigarette ja juua osta kui munitsipaalpolitsei ligi tuli. Ise tuli Lasnamäelt ja suundus koju, sest tööd ei olnud. Fotodel on mustus autol näha, kuid välklamp võimendab seda. Alates kella 18.00st autost väljas ei käinud ja autot väljast ei näinud. Üks pesukord maksab erinevalt, öösel odavamalt ei saa. Muidu maksab 5-6 eurot, Statoilis öösel 11 eurot. Juhtub, et ka seda raha ei teeni välja. Päeval on Sõpruse puiesteel iseteeninduses 2 eurot. Öösel sõitis kaks korda linnast välja, Kehrasse ja Kiisale. Tagasiteel oli kiirus suurem ja mustus võis ära kuivada. See ei ole esimene kord kui munitsipaalpolitsei pretensioone esitab, trahv määrati esimest korda. Tavaliselt tullakse ligi ja öeldakse, et auto on must, mine pesema. Et kaks korda päevas pesta peab selleks raha teenima, kuid kulud on remondile, kindlustusele, pesule. Soovib otsuse tühistamist. Küsimus ei ole summas, vaid selles, et karistus läheb registrisse. Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustunud. Ilm.ee arhiivi andmetel oli 16.02.2013 öösel temperatuur -9 kraadi, 17.02.2013 lisandus külma juurde ja temperatuur oli -13 kraadi. Väide, et sel ajal oli ilm soe ja vihmane, ei pea paika. Fotodega on tõendatud, et sõidukil on paakunud pori, mis on tekkinud pikema aja jooksul. Sõidukikaart ja taksoveo eeskirjad kehtivad Tallinna haldusterritooriumil ning väljasõidud sellelt territooriumilt on lubatud vaid erandkorras. Kui tegi sõidud väljapoole haldusterritooriumi, siis lasub vastutus temal endal. Kaebuse esitajale inkrimineeritud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. ÜTS § 542 lg 1 ettenähtud väärteo eest saab karistada kuni 200 trahviühiku ulatuses. Kaebuse esitajale määrati karistus 16 eurot, so 2 miinimumi lähedane karistus. Karistus peaks mõjutama isikut tulevikus õiguspäraselt käituma. On arvestatud süü suurust, teo raskust. Alus otsuse tühistamiseks puudub. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud kohtuistungil avaldatud väärteotoimiku materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud ÜTS § 54 2 lg-1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kohtule adresseritud kaebuses on asutud seisukohale, et sõiduk polnud sedavõrd määrdunud ning asudes tööle kella 18.00-st teostati mitu reisijatevedu väljaspool linnapiiri. Munitsipaalpolitsei patrullauto saabudes kell 02.30 puudus kaebajal võimalus auto pesemiseks. Lisatakse ka, et veebruari ja märtsi kuud olid soojad ja vihmased ning üleüldse puuduvad õigusaktides selgitused, kuidas sisustada mõistet „puhas“ ja seda olukorras linna teedel ei ole puhtus tagatud. Kokkuvõtvat leiab kaebuse esitaja, et tegema tegevuses väärteokoosseis puudub. Märgitule hinnangu andmisel peab kohus iseenesest õigustatuks kaebuse esitaja märkust õigusaktides mõiste „puhas“ sisustamise puudumise kohta, ent kohtu hinnangul ei ole võimalik kõnealust mõistet õigusnormidega konkreetselt ka määratleda. Tegemist on kriteeriumiga, mis kuulub igal konkreetsel juhul eraldi hindamisele. Seda põhjusel, et sõiduki puhtus ja ka määrdumine on tihedas põhjuslikus seoses konkreetsel ajahetkel eksisteerinud ilmastikuoludega. Hinnates käesoleval juhul, so väärteo toimepanemise ajal eksisteerinud ilmastikuolusid, tuleneb materjalidest, sh menetlusaluse isiku enda seletusest vääteoprotokollis, et õhtutempertaruur oli 0° C. Mõistetavalt ei piisa ilmastikuolude kindlakstegemiseks pelgalt viitest temperatuurile ning tähendust omavad ka muud aspektid, sh võimalik sademete olemasolu teo toimepanemise ajal ja enne seda. 17.02.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teostati vaatlust kella 02.30st kuni 02.40ni ja selle käigus tuvastati, et teekate oli kuiv. Vaadeldava sõiduauto, so Toyota Avensis Verso regitreerimistunnusega XXX kere ja uksed olid aga määrdunud (tl 1). Vaatlusprotokollile lisatud fototabelilt nähtub samuti määrdunud sõiduk (tl 2-3). Seoses fototabelilt nähtuvaga vajab osutamist ja eraldi väljatoomist asjaolu, et ka sõiduk oli kuiv. Kohtu hinnangul viitavad eelosutatud asjaolud kogumis, et väärteo toimepanemise ajal olid ilmastikuolud ja teekate kuivad ning ühtlasi lükkavad need ümber kaebuse väite sooja ja vihmase ilma kohta. Siinkohal kohus täpsustab ka, et käesoleva kaebuse lahendamisel ei oma iseseisvat tähendust veeburari ja märtsi kuude ilmastikuolud tervikuna, vaid kaebuse lahendamise konteksis evivad tähendust ilmastikuolud üksnes teo toimepanemise ajal ja vahetult enne seda. Edasiselt vaagib kohus küsimust, kas menetlusaluse isiku kasutuses olnud ja taksoveoks kasutatav sõiduk oli määrdunud selliselt, mis annab aluse rääkida Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012 määruse nr 36 § 2 lg 8 rikkumisest. Kohtu hinnangul tuleb väärteomenetluse käigus kogutud materjalide ja väärteoprotokolli pinnalt sellise rikkumise olemasolu jaatada. Nagu kohus eelnevalt osutas, on väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega tuvastatud kuivad ilmastiku- ja teeolud. Seda avestades ning kõrvutades märgitut fototabelitelt nähtuvaga, asub kohus seisukohale, et teo toimepanemise ajal eksisteerinud ilmastiku- ja teeolude kontekstis on menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduauto vaadeldav mittepuhtana määruse nr 36 § 2 lg 8 mõttes. Nimelt nähtub fototabelist, et tegemist on nö kuivanud mustusega, mis kohtu hinnangul ilmastiku- ja teeoludest lähtuvalt ei saanud tekkida üksnes menetlusaluse isiku kella 18.00st tööle asumisest alates, vaid see pidi olema tekkinud juba varem. S.t et juba tööle asumisel ei pruukinud taksoveoks kasutav sõiduk määruse nr 36 § 2 lg-s 8 sätestatud nõudele vastata, mille kohaselt peab taksona kasutatav sõiduk olema puhas ja terve nii väljast kui seest. Kuivõrd kohus leiab, et taksona kasutatav sõiduk ei vastanud määruse nr 36 § 2 lg 8 nõuetele juba enne menetlusaluse isiku tööle asumist, siis puudub alus analüüsida, kas menetlusalusel isikul oli mõistlik aeg ja võimalus viia taksona kasutatav sõiduk määruse nr 36 § 2 lg-s 8 nimetatud seisundissse töötamise ajal – sõiduki kohane väljanägemine tuli tagada juba enne tööle asumist ja hoida sõidkit kogu takseveoks kasutamise ajal sellisena, pestes seda ka taksoteenuse osutamise vaheaegadel vastavalt vajadusele. Menetlusalune isik on põhjendanud sõiduki määrdumist mitme väljaspoole linnapiiri teostatud reisijateveoga. Sellega seonduvalt selgitab kohus, et kõnealuse väite esitamisega on selle esitaja 3 asutud enese aktiivsele kaitsele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab see, et isikul endal lasub aktiivsele kaitsele asumisel kohustus oma väiteid tõendada või selle võimatuse korral peab ta looma võimaluse vastavate väidete kontrollimiseks. Antud juhul pole kohtule adresseritud kaebusele lisatud ühtegi tõendit, mis võimaldaks esitatud väite kontrollimist. Seda minetust pole kaebuse esitaja kõrvaldanud ka kohtuistungil, mistõttu loeb kohus väite taksoveo teostamise kohta väljaspool linnapiiri ja sellest põhjustatud sõiduki määrumise paljasõnaliseks ning sellega ei ole võimalik arvestada. Seejuures süüdistas kaebuse esitaja just linna selles, et linn ei hoia teid puhtana, mistõttu ei ole võimalik puhtana hoida ka sõidukit. Seejärel aga hakkas selgitama, et tegelikkuses võis ta sõiduki ära määrida taksovedu tehes väljapoole Tallinna linna. Kaebuse esitaja on tõstatanud küsimuse ka sellest, et olukorras, kus linn ise ei taga teede- ja tänavate puhtust, polegi võimalik sõiduki puhtust tagada. Sellega seoses märgib kohus, et diskuteerimata väite üle linna teede- ja tänavate puhtusest, võib teede- ja tänavate puhtus ning sellega kaasnev osutuda mõne muu menetluse esemeks. Samas linnavalitsuse võimalik tegemata jätmine teede korrashoiul ei ole aluseks erinevates õigusnormides sätestatud kohustuste rikkumiseks. S.t teise isiku tegemata jätmine pole isiku tegevust või tegevusetust õigustavaks asjaoluks, mis välistaks vastutuse. Vaidlusaluses otsuses on inkrimineeritud kaebuse esitanud isikule taksona kasutatava mootorsõiduki kasutamist, mis ei olnud puhas. Tallinna Linnavalitsuse 22.08.2012 määruse nr 36, mis sätestab sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded taksoveol kasutatavatele sõidukitele Tallinnas, § 2 lg 8 kohaselt peab taksona kasutatav sõiduk olema puhas ja terve nii väljast kui seest, sh pagasiruum ja istmed. Nagu juba määruse pealkirja sõnastusest nähtub, on määruse eesmärgiks tagada sõitjate mugavus ja ohutus, mitte teenuse osutaja mugavus. Kehtestatud nõuete eesmärgiks on tagada sisuliselt see, et sõitjal, so taksoteenuse kasutajal tekiks soov seda teenust kasutada, kartmata, et ta teenust kasutades ennast või oma riideid ei määri. Nende nõuete täitmine aga peaks tagama ka teenuse osutajale teenuse kasutaja esitatavate pretensioonide esitamise välistamise. Seega peaks teenuse osutajal juba enesel olema huvi neid nõudeid täita. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt ta aga alates kella 18.00st 16.02.2013 kuni 02.30 17.02.2013 sõidukist kordagi ei väljunud ega teadnud milline sõiduk välja näeb. Seega kaebuse esitajat see ei huvitanudki. Sama saab järeldada ka kaebuse esitaja enese ütlustest kohtuistungil, milliste kohaselt on Munitsipaalpolitsei ametnikud temale korduvalt pretensioone esitanud auto mustuse kohta ja teda pesulasse saatnud. Seekord aga tehti trahv, kuid pesulasse ei saadetud, mida kaebuse esitaja peab ebaõigeks. Kohus leiab, et taolised ütlused viitavad sellele, et kaebuse esitaja ignoreerib vaidlusaluse määruse nr 36 nõudeid teadlikult ja järjepidevalt ning asub määruse nõuet täitma vaid märkuse tegemisel. Kohtuistungil antud selgitustest saab järeldada, et kaebuse esitaja on teadlik ööpäev läbi avatud autopesulatest, erinevatest hindadest, kuid hoidub nende teenuste kasutamisest kokkuhoiu eesmärgil. Kohus leiab, et juhul, kui isik soovib elatist teenida teatud erialal, siis peab ta mitte ainult teadma tema tegevust reguleerivaid õigusakte, vaid neid ka järgima. Kui isik seda teha ei soovi peab ta arvestama tema enda tegevusest tulenevate negatiivsete tagajärgedega, mis võivad tuleneda määratavate rahatrahvide tasumise kohustusest või peab isik sellel tegevusalal tegutsemisest loobuma. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kasutuses olnud ja juhitud sõiduk Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga XXX, mis taksona ei olnud puhas, sisaldab endas määruse nr 36 § 2 lg-s 8 sätestatud kohustuse rikkumist ning selline käitumine on hinnatav Ühistranspordiseaduse § 542 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 542 lg 1 järgi ja inkrimineeritud teo toimepanemine on väärteoasjas kogutud tõenditega täies ulatuses tõendamist leidnud ning alus kaebuse esitanud isiku käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub. Ühistranspordiseaduse § 542 lg-1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale lähtutakse esmalt süü suurusest, mis on 4 eelduseks karistuse mõistmisele ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning seejuures arvestatakse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millede olemasolul siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Samuti lähtutakse võimalusest süüdlast mõjutada edaspidi ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses, so sanktsiooni alammääras. Kuivõrd kohtueelne menetleja ei ole väärteootsuse vastuvõtmisel osutanud ja ka materjalidest pole tuvastatav menetlusaluse isiku varasem õigusvastane käitumine, samuti ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et selliste süüteoasjaolude ning isikuandmete juures on karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras seaduslik ja põhjendatud, kuna sellise sanktsiooni määraga on menetleja arvestanud nii isiku süü suurust, kui ka ühistranspordi korrastamise huvisid. Samuti on kohus seisukohal, et selline sanktsiooni määr loodetavasti avaldab positiivset mõju menetlusaluse isiku edasisele käitumisele ja tagab tema õiguskuulekuse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik 5