lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot,
lg 1 järgi rahatrahvi 300 eurot ja
lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot.
Kaebuse esitaja: A.S Kohtuvälise menetleja esindaja: vanemliiklusametnik, komissar X RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema X 27.12.2012. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus A.S-ile
S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata A.S-ile kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema X 27.12.2012.a 1 otsusega
lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 euro ja
lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 euro tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 29.04.2013.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema X 23.01.2013. a otsusega määrati A.S-ile karistuseks
lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot,
lg 1 järgi rahatrahvi 300 eurot ja
lg 1 järgi rahatrahv 200 eurot.
Karistus määrati 02.01.2013. a kella 20.59 ajal toimepandud väärtegude eest. A.S juhtides mootorsõidukit X registreerimisnumbriga X, tagurdamisel ei veendunud piisavalt selle ohutuses, mistõttu sõitis külge pargitud sõiduautole X, registreerimisnumbriga X. Liiklusnõuete rikkumisega tekitati varaline kahju X omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. A.S põgenes sündmuskohalt. Osaledes liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina, X pärast liiklusõnnetust, enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, väljatrükiga, tunnistajate ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. A.S rikkus
lg 2 p 8 ja § 49 lg 1 nõudeid, millega vastutus järgneb
lg 1 järgi, rikkus
lg 5 nõudeid, millega vastutus järgneb
lg 1 järgi ja rikkus
lg 7 nõudeid, millega vastutus järgneb
Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitas, et ta tagurdades riivas X, võib-olla ka mitte. Kahjustused on minimaalsed ja tagurdades ta otsasõitu ei kuulnud. Menetlusalune isik soovib, et selgitataks välja liiklusõnnetuse põhjustaja. Kohtuväline menetleja hinnates kogutud tõendeid ja liiklusõnnetuse tehiolusid igakülgselt hinnates jätab arvestamata. Kaebuse sisu ja põhjendused. Esitatud kaebuses palub A.S kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja palub kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauset käsitleda kaebuse lisana, sest 2 vastulauses on sündmust olulisel määral selgitatud. Kaebuse esitaja taotles tunnistaja X ülekuulamist, samuti sündmuskohale saabunud politseiametnike ülekuulamist. Kaebuses ei peetakse võimalikuks, et X juht sõitis A.S-i autole otsa. Seda asjaolu ei ole kaalutud. Kaebuse esitaja ei pea õigeks karistust põgenemise eest, sest auto leiti 10 meetri kaugusel sündmuskohast. Kaebemenetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad. Kohtuistungil jäi A.S esitatud kaebuse juurde. Kohus uuris vahetult kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid ning kaebemenetluses täiendavalt taotletud tõendeid: kuulas tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi ning uuris dokumentaalseid tõendeid. Kohtuvaidlustes jäi menetlusalune isik seisukohale, et tema ei tundnud autole otsasõitu ning seetõttu tegu toime ei pannud. Puudus sündmuskohalt põgenemine, sest auto parkis ta sündmuskoha vahetusse lähedusse. Politsei ei arvestanud asjaoluga, et keegi oli veel autos ja seetõttu ei ole X põhjustatud vigastused tekkinud tema sõidukiga kokkupõrkest. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et A.S-i väärteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvälisel menetlejal on põhjust järeldada, et tunnistaja X andis teadvalt valeütlusi. Ükski uuritud tõend ei kinnita X sündmuskohal viibimist ja tema teadmist tõendamisesemes tähtsust omavatest asjaoludest. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta otsus muutmata. Kohtu järeldused ja tõendid, millel need põhinevad. Menetlusalune isik A.S andis ütlusi, et ta läks X juurde ja nad otsustasid hakata napsu võtma. Kõigepealt oli vaja napsu tuua. Väga libe oli ja minnes kukkus mitu korda. Õues nägi tohutut vaeva, et auto välja saada. A.S ütles, et tema autoga ei saa napsu tuua, aga X istus autosse ja siis läks tema ka peale ja nad sõitsid alkoholi järele. Ostsid X. Tagasi tulles parkis auto väljasõidu vastu jäävale tänavale, kus olid lumehanged. Pärast poes käimist pruukis X juures alkoholi paar tundi ja siis otsustas koju minna. Autoga ei olnud kavas sõita ja avariist ei olnud aimugi. Kohale oli tulnud politsei ja kiirabi. X küsis, kas tema on A.S, vastas jah. Vastas jaatavalt ka küsimustele, kas on X ja kas auto on tema oma. Küsimusele kas sõitis autoga vastas eitavalt. Tema joobes autoga ei sõitnud. Autol on amordid täiesti läbi. Ta ei oska autol olevate triipude kohta mitte midagi öelda ja triipude kõrgused ei saa klappida, sest autol on amordid läbi ja kui kahekesi autosse istusida, siis auto ots vajus alla. Kui auto oli kallaku peal ja tehti mõõtmist, siis ei olnud ühtegi inimest autos. Politsei ei küsinud, kas autos oli veel inimesi. Õuest väljasõidu ajal autos muusika mängis ja võib-olla auto sai kõksu, aga A.S ei tea seda. X tagurpidi käigu puhul undab kõvasti, sest on lärmav vana masin. Ekspertiisi oleks pidanud kohe tegema. Tegemata on auto värviproov ja kuna see on tegemata, siis võib väita, et ükskõik milline auto vigastas X või, et teine auto on sõitnud A.S-i auto külge. Ei ole õige väita, et oli purjus ja põgenes sündmuskohalt. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 19, 20) tõendab liiklussündmuse toimumise kohta, osalejaid ja kahju tekkimist ja kahju iseloomu. Sündmus toimus X. Sõidutee oli libe ja kruusateel jäätunud kate. Sõiduauto X registreerimisnumbriga X parempoolsest esinurgast kuni X hooneni on vahemaa 2,1 m, parempoolsest tagumisest nurgast kuni 3 X on vahemaa 2,2 m, vasakpoolsest tagumisest nurgast kuni X on vahemaa 0,8 m. Sündmuskohal on koostatud skeem ja fotografeeritud. Liiklussündmuses osalesid A.S-i sõiduauto X, registreerimisnumbriga X ning X sõiduauto X, registreerimisnumbriga X. Tunnistaja X nägi 02.01.2013.a õhtul umbes kell 20.45 ajal X meesterahvast, kes tuli vastasmajast ja tundis huvi, kuidas saab autot hoovis ringi keerata. Hoov oli väga libe. Tunnistaja soovitas autot mitte ringi keerata. Tunnistaja nägi, kuidas mees istus üksi X ja hakkas ilma tuledeta tagurdama ning tagurdas vastu hoovis seisnud autot. Auto, mis tagurdas oli numbrimärgiga X. Kui oli vastu naabri autot sõitnud, siis sõitis natuke edasi ja tagurdas uuesti hoovist välja. Tunnistaja X ja ütles avarii põhjustanud auto numbri. Poest tagasi tulles nägi tunnistaja sama autot, mis oli õnnetuse põhjustanud, seismas tänaval maja ees. Tunnistaja X kuulis toas auto „paarutamist“, vaatas köögi aknast välja ja nägi kuidas üks auto manööverdas edasi-tagasi ja tagurdas hoovist välja. Naaber teatas, et tema autole oli sisse sõidetud ja avarii teinud auto on X pargitud. Tunnistaja läks taskulambiga välja autot üle vaatama. Kutsus politsei ja kui politsei vaatas sündmuskohta üle, tuli välja ka meesterahvas, kes ütles, et see on tema auto. Meesterahvas oli silmnähtavalt joobes. Tunnistaja auto X oli pargitud tagumise otsaga vastu maja seina. Autol on kriimustatud esistange vasakpoolne nurk ja vasakpoolne esimene tuli oli vigastatud. X vigastustest nägi ainult vasakpoolset külge, kus oli tugev valge kriim. X oli tume roheline, valge kapotiga. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et A.S on liikluseeskirjade rikkumisega põhjustanud varalise kahju ning pärast seda ja enne asjaolude täielikku väljaselgitamist X. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja X ütlustega on tõendatud, sündmuskohal halvad teeolud, jäitega kaetud teepind, mille tõttu oli väga libe. Sama asjaolu tõendab dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatlusprotokoll. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja X ütlustega on tõendatud, et A.S manööverdas tagurpidi sõiduautot X numbrimärgiga X hoovist välja. Tunnistajate X ja X ütlustega on tõendatud manööverdamisel kasutatud juhtimisstiil, suurtel pööretel sõitmine ja kokkupõrge hoovis seisnud teise autoga. Tunnistaja X tajus kokkupõrget vahetult, X nägi kokkupõrke tagajärgi lühikese aja möödudes nende tekkimisest. Sõidukitel tekkinud vigastused on fikseeritud vahetult tekkimise järgselt. Sündmuskohal käinud politseiametnikud X ja X kuulati kohtus tunnistajatena üle ja nad andsid ütlusi toimingute tegemise asjaolude kohta. Tunnistaja ütluste järgi tuvastati X pikk nühkejälg ja teisel autol oli esinurgas stangel vigastused. Tõendid kinnitavad, et sündmuses osalenud sõidukitest sõitis ainult X, X seisis paigal. Seega sai vigastusi põhjustada vaid X juhtinud isik. Kohtuistungil kuulas kohus menetlusaluse isiku taotlusel ka tunnistaja X ütlusi, kes väitis, et käis A.S-iga koos alkoholi ostmas ja istus autos juhi kõrval. Ükski teine tõend seda asjaolu ei kinnita. Keegi tunnistajatest ei ole näinud kahte isikut X sõitmas sündmuste toimumise eel ega ajal. Tunnistaja X ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud ja teda kui tõendi allikat ei ole varem nimetatud. Eeltoodud asjaoludel ei ole tunnistaja X ütlused usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendite hulgast kõrvale. Menetlusalune isik vaidlustab vigastuste tekkimise mehhanismi ja välistab tema auto võimaliku kokkupõrke teise sõidukiga. Tema vanal sõidukil on rohkelt vanu vigastusi. Tuvastatud nühkejälg ei ole tekitatud väärteoprotokollis märgitud kohas ja ajal. Mõõtmised on toimunud ebapädevalt ja seetõttu ei ole järeldused õiged. Menetlusaluse isiku seisukohalt ei ole tema autol tekkinud vigastused identsed teisel autol tuvastatud vigastustega seetõttu, et sõidukis viibinud isikute arvu tõttu oli sõiduk koormatud ja sellest amortisaatoritele tekkinud surve tõttu oli sõiduki kere alla vajunud. Tema sõidukil mõõdeti 4 vigastused ajal, kui auto seisis koormamata. Ka on vigastuste tuvastamisel auto seisnud lumevallil kaldu asendis. Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu järgmistel põhjustel. Menetlusaluse isiku ütlused tema auto koormamisest mitme sõitjaga ei ole tõendatud. Eelpool nimetatud põhjustel on kohus jätnud tunnistaja X ütlused kõrvale. Vigastuste iseloomust lähtuvalt ei vaja vigastuste tuvastamine olulist liiklustehnilist ekspertiisi. Tõendamise seiskohalt piisab lähestikku seisvate autode vigastuste visuaalsest vaatlemisest ja nende kõrvutamisest. Tunnistajate X, X, X ja X ütlustega on tõendatud, et A.S tuli pärast liiklussündmust auto X juurde ja kinnitas, et on auto omanik. X. Joove tuvastati indikaatorvahendiga, mis näitas, et on tarvitanud alkoholi. Alkoholi tarvitamist pärast liiklussündmust tunnistab ka menetlusalune isik A.S .
lg 2 p 8 järgi juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 1 järgi tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. A.S rikkus mõlemat eelnimetatud Liiklusseaduse nõuet. A.S sai tunnistaja X hoiatuse hoovil manööverdamise ohtlikkusest, kuid jättis selle tähelepanuta. Tal oli võimalik kasutada teise isiku abi, kuid ta ei teinud seda. A.S otsustas tagurdada veendumata lõpuni manöövri ohutuses ning põrkus kokku hoovil seisnud sõidukiga. X pargitud X tekitatud vigastused on otseses põhjuslikus seoses A.S-i tegevusega. A.S-i väited sellest, et ta mitmete asjaolude tõttu kokkupõrget ei tajunud, ei ole eluliselt usutavad. Kuigi manööverdamine toimus auto mootori suurtel pööretel, ei ole eluliselt usutav, et kokkupõrge oli juhile tajumatu. Teeolusid arvestades ja kitsates tingimustes manööverdamiseks kõrvalist abi kasutamata pidi A.S pidama võimalikuks süüteole vastava koosseisu saabumist ja vähemalt möönma seda. Isegi kui A.S pani teo toime ettevaatamatusest, on KarS § 15 lg 3 järgi ettevaatamatusest toime pandud väärtegu karistatav.
lg 2 p 8 ja § 49 lg 1 nõuete rikkumisega järgneb vastutus
A.S pani nimetatud väärteo toime kaudse tahtlusega.
lg 5 järgi lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
lg 7 järgi liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi X, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja X. Tunnistajate ütluste järgi ei olnud A.S see isik, kes politseile juhtunust teada andis. A.S ei lasknud toimunust ennast häirida ja läks planeeritud tegevusele, alkoholi tooma. Ta tuli lühikese aja möödudes tagasi ja parkis oma auto sündmuskoha vahetusse lähedusse. A.S-i tagasi saabumine sündmuskohale toimus enne politsei saabumist. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et politsei saabudes tuli A.S ka ise sündmuskohale ja osales menetlustoimingutes. Tunnistajate ütlustest on alust järeldada, et ta allus menetlustoimingutele: vastas esitatud küsimustele ja puhus alkomeetrisse. Eeltoodust järeldub, et A.S puudus tahe rikkuda
lg 5 nõudeid ja tema teos puudub
Menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistajate ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, indikaatorvahendi tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud A.S-i X liiklusõnnetus. Tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,53 mg/l kohta. A.S rikkus
lg 7 5 nõudeid, millega kaasneb vastutus järgneb
A.S rikkus
Enne liiklussündmust oli tal kavatsus alkoholi tarvitada. Pärast liiklussündmust ta ei loobunud X, kuigi selleks oli sündmuse tõttu väga mõjuv põhjus. Kuna X ja tegelik tarvitamise vahele jäi liiklussündmus, tuleb liiklussündmuse järgset X käsitleda
A.S-i süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud väärteo menetlemisel kohtuvälises menetluses menetlusnormide rikkumist. Karistusregistri andmetel ei olnud A.S väärteo toimepanemise ajal kehtivaid karistusi. Liiklusseaduse alusel ei ole A.S-i varem karistatud. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. A.S-i on väärtegude eest karistatud kergemaliigilise karistusega miinimummäära lähedal. Seetõttu on karistus määratud KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke arvestades. Tahtlikult toimepandud
lg 1 väärteo järel teise, alkoholi tarvitamisega seotud tahtliku väärteo toimepanemisel on põhjendatud lisakaristuse määramine.
lg 2 alusel miinimummääras määratud lisakaristus on proportsionaalne rikkumisega. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja teeb otsuse lähtudes V™S §132 p 2. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada A.S-ile
Muus osas jääb otsus muutmata. A.S-i majanduslikku ja perekondlikku olukorda arvestades ei ole tal rahatrahvi võimalik koheselt tasuda. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrab kohus A.S-ile kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Kaido Iste 27.12.2012.a otsusega
lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 euro ja
lg 1 järgi määratud rahatrahvi 200 euro tasumine ositi maksimaalse lubatud tähtaja, 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Ene Muts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.