järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.R
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 18.00 eurot), s.o 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.03.2012.a- 10.03.2012.a., s.o 2 (kaks) päev karistusaja hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, 94 päevamäära s.o 1692 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kaks) eurot.
lõigete 1, 2 ja 3 alusel jätta rahaline karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates koheseks tasumiseks rahalise karistuse 30 päevamäära, s.o 540 eurot ja jättes ülejäänud 64 päevamäära, s.o 1152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) eurot täitmisele pööramata, kui G.R ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaega hakata lugema kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus summas 540 eurot tuleb tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 180.00 (ükssada kaheksakümmend) eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „G.R 1 – 12 – 2749, rahaline karistus“. G.R-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.R-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 182.40 eurot - tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.R 1 – 12 – 2749, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU G.R süüdistatakse selles, et tema 09.03.2012a kella 22:07 paiku Tallinnas Pae tn 1 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga xxx, olles 2 joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise ajal G.R-i väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,06 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise käitumisega rikkus G.R liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega G.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale G.R-ile karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 18,00 eurot, s.o rahalist karistust summas 1800 eurot.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 09.03.2012a kuni 10.03.2012a, s.o kaks päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 94 päevamäära, s.o 1692 eurot.
lõigete 1, 2 ja 3 alusel jätta nimetatud rahaline karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates koheseks tasumiseks 30 päevamäära, s.o 540 eurot, ja jättes ülejäänud 64 päevamäära, s.o 1152 eurot täitmisele pööramata, kui G.R ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel määrata, et koheseks tasumiseks kuuluv rahaline karistus, s.o 30 päevamäära ehk 540 eurot tuleb tasuda ositi 3 kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 180 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. G.R nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava G.R-i selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav G.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb G.R temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab G.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu, koopiate tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude 3 hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et G.R-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.