Obsah (10)

§ 199§ 209§ 349§ 63§ 266§ 346§ 64§ 65§ 68§ 69

1-12-2021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2021 (11230103024) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav A.P ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ A , elukoht: XXX, kannab karistust Vanglas, tõkend: vahistamine alates 06.03.2012. Varasem karistatus: 1. Põlva Maakohtu 17.08.2005 otsusega

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud, § 74 alusel tingimisi katseajaga 24 kuud; 2.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.01.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 aastat,

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta, § 64 lg 1 alusel vangistus 2 aastat 4 kuud, § 68 lg 1, § 74 alusel vangistus 2 aastat 3 kuud 22 päeva katseajaga 2 aastat; 3. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.11.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud,

§ 209

lg 2 p 1, 3,

§ 349

,

§ 63

lg 1 alusel vangistus 2 aastat,

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud,

§ 346

järgi rahaline karistus 15 000 EEK (958.67 EUR),

§ 64

lg 1 alusel vangistus 2 aastat ja rahaline karistus 15 000 EEK (958.67 EUR),

§ 65lg 1 alusel vangistus 4 aastat ja rahaline karistus 15 000 EEK (958.67 EUR), Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 8 kuud ja rahaline karistus 10 000 EEK (639.12 EUR),

§ 68

lg 1 alusel vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva ja rahaline karistus 10 000 EEK (639.12); Jõgeva kohtumaja 1 13.01.2009 määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, ärakandmata karistus 7 kuud 19 päeva, täitmisele pööratud Jõgeva kohtumaja 27.10.2009 määrusega; 4. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.01.2010 otsusega

§ 346

alusel vangistus 66 päeva,

§ 65alusel vangistus 9 kuud 25 päeva; 5.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.09.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud,

§ 69alusel ÜKT 240 tundi tähtajaga 1 aasta.

Karistus pöörati täitmisele 19.10.2011 Pärnu Maakohtu määrusega, kannab karistust alates 16.11.2011, karistusaja lõpp 16.03.2012. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. A.P süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.

§ 65

lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 29.09.2010 otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 19.10.2011 määrusega täitmisele pööratud karistus, so tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud täies ulatuses, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

1. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva liitkaristuse, so 10 (kümme) kuulise vangistuse ärakandmist arvestada alates 16.11.
3. A.P suhtes Harju Maakohtu 06.03.2012 määrusega valitud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Juhul, kui mõistetud liitkaristuse tähtaeg saabub enne kohtuotsuse jõustumist, tühistada tõkend mõistetud liitkaristuse tähtaja saabumisel ja mõistetud liitkaristuse ärakandmisel.
4. A.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.P , 1-12-2021, kaitsjatasu“.
5. A.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.P, 1-12-2021, sundraha“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. HR´i esitatud tsiviilhagi 191,73 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.P-lt HR´i kasuks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 (seitsekümmend kolm) senti, mis tuleb kanda HR´i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX SEB pank.
8. JV´i esitatud tsiviilhagi 511,29 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.P-lt JV´i kasuks 511 (viissada üksteist) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) senti, mis tuleb kanda JV´i arveldusarvele XXXXXXXXXSwedbank.
9. JJ´e esitatud tsiviilhagi 727,63 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 2 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.P-lt JJ´e kasuks 727 (seitsesada kakskümmend seitse) eurot ja 63 (kuuskümmend kolm) senti, mis tuleb kanda JJ´e arveldusarvele XXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: A.P süüdistatakse selles, et tema, varem vargusi toime pannud isikuna, uuesti 10.12.2010 hommikul viibides HR elukohas, aadressiga Tallinn XXX, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära HR jope taskust rahakoti maksumusega 200 krooni (12.78 eurot), milles olid dokumendid HR nimele – ID kaart, juhiluba, SEB Panga deebetkaart, sõiduki Volvo 740 registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus ja kindlustuspoliis ning sularaha 3000 krooni (191.73 eurot) ning lahkus korterist. Vargusega tekitatud kahju kokku on 3200 krooni (204.51 eurot) Samuti tema ajavahemikul 18.02.2011 kella 18:00st kuni 19.02.2011 kella 12:00ni võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil SM`u elukohast, aadressiga XXX , vaba juurdepääsu teel JV`ile kuulunud sülearvuti ASUS X5DIJ-SX468V seerianumbriga A6NOAS40812426C koos arvutikotiga maksumusega kokku 8000 krooni (511.29 eurot). JV`ile vargusega tekitatud kahju kokku 8000 krooni (511.29 eurot); Samuti tema uuesti 01.12.2010 ajavahemikul 18:00 kuni 18:30 võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Läänemaal Ridala vallas Rohuküla külas Rohuküla Sadamas kell 18:30 praamile sõitnud AS GO-le kuuluvast autobussist reg nr XXX bussiistmele jäetud JJ`ile kuulunud arvutikotile sarnaneva koti maksumusega 190 krooni, milles oli sülearvuti ASUS maksumusega 7000 krooni, CD õppematerjalidega maksumusega 195 krooni, prillid maksumusega 3270 krooni, dokumendid JJ`i nimele (meremehe pass, koka töötunnistus, väikelaevajuhi tunnistus, päästevahendite vanema tunnistus, enesepääste tunnistus, tervisetõend), millede taastamismaksumus 730 krooni. Kokku JJ`ile tekitatud materiaalne kahju 11 385 krooni (727.63 eurot). Seega A.P pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud vargusi s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav A.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. A.P kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 10.12.2010-11.12.2010 toime pandud episood (kannatanu HR) • 05.03.2011 ja 14.11.2011 koostatud kannatanu HR ülekuulamisprotokollide kohaselt elab ta XXX koos oma abikaasa KK´i ja lapse ALK´iga. 09.12.

1. a käis neil külas abikaasa sõbranna SM koos oma tuttava või sõbraga A.P-ga. S ja Margusega sai kokku 3 Järve Selveri juures kella 00:30 paiku, kust läksid koos taksoga kannatanu juurde. Rahakotis oli 3000 krooni sularaha, oli selle 08.12.2010 automaadist välja võtnud. Raha võttis välja sellepärast, 15.-ndaks kuupäevaks pidi olema makstud korteri üür. Taksos küsis S ja tema sõbralt, et kuidas nad taksoarve maksavad ja nemad ütlesid, et neil ei ole praegu raha. Usub, et Margus nägi, et tal oli suurem summa raha rahakotis, kui ta taksoarvet maksis. Kui koju jõudsid siis abikaasa magas, nemad istusid veel üleval, rääkisid juttu umbes pool tundi ja siis läksid magama. Järgmisel hommikul olid abikaasaga veel voodis, kuid olid juba ärkvel ja kuulsid, kui S ja Margus ära läksid. Umbes tund aega hiljem tõusid ise ka üles. Jope rippus esikus nagis ja rahakoti pani eelmisel õhtul-öösel jope põuetaskusse. Kontrollides selgus, et rahakotti enam ei olnud. Esimese hooga ei tahtnud uskuda, et rahakott varastatud on. Mõtles, et äkki pani taskust mööda, peale taksoarve tasumist. Teatas politseisse esialgu, et kaotas rahakoti. Varastati musta värvi nahast rahakott, maksumusega 200 krooni (12.78 eurot). Rahakotis olid dokumendid kannatanu nimele - ID kaart, juhiluba, SEB Panga deebetkaart, sõiduki Volvo 740 reg XXX registreerimistunnistus ja kindlustuspoliis ning sularaha 3000 krooni (191.73 eurot). On veendunud, et rahakoti varastas A.P. Korteri uks oli kogu aeg lukustatud, samuti ei olnud korterisse sisse murtud. Kui juhiluba ja auto dokumente tahtis taastama hakata, selgus ARK-s, et kui on dokumendid varastatud, siis peab politseisse avalduse tegema ja politseist selle kohta paberi võtma. Seetõttu tuli palju aega hiljem politseisse avaldust tegema. Tekitati vargusega kahju kokku 3200 krooni (204.52 eurot). Helistas Margusele peale seda, kui oli avastanud rahakoti varguse ja küsis kas tema võttis. Margus vastas, et tema ei ole võtnud. Veel ütles Margus telefoni teel, et tema läheb Saaremaale tööd tegema. Küsis temalt, et mille eest ta Saaremaale läheb, kui tal raha ei ole. Margus vastas, et oli kellegi käest küsinud.
2. aasta aprilli kuus sai tagasi temalt varastatud rahakoti koos dokumentidega Kuressaare politseijaoskonnast. Soovib tsiviilhagi esitada ainult sularaha 3000 krooni varguses. (t.l 6-9;12-13) • 29.03.2011 koostatud tunnistaja KK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta HR abikaasa ja nad elavad Tallinnas XXX. SM on tema kooliõde ja sõbranna juba ammusest ajast. S on varem ka neil koos lastega külas käinud ja ööseks jäänud.
3. aasta detsembri alguses helistas talle S ja küsis, kas ta võib koos mehega külla tulla ja ööseks jääda. Külla tuli S õhtul peale tööd koos mehega, kelle nimi oli A.P. Kokku olid nad neil 3 päeva, hommikul läksid ära ja õhtul tulid jälle tagasi. Neljanda päeva õhtul tuli ainult Margus neile ööseks. Margus tuli õhtul koos tunnistaja abikaasa H. Nad tulid taksoga. Järgmisel hommikul läks tunnistaja kella 08:00 arstile. Kui tunnistaja ära läks jäi Margus diivani peale magama. Umbes kella 11:00 paiku helistas abikaasa H ja küsis, kas tema võttis taskust rahakoti. Ei olnud võtnud abikaasa rahakotti. Margus oli selleks ajaks juba ära läinud. Helistas S ja rääkis, et abikaasa rahakott on kadunud ja küsis, kas Margus võis võtta. Hiljem S helistas ja ütles, et Margus oli talle öelnud, et ärgu nad teda küll süüdistagu, et tema ei ole rahakotti võtnud. S ütles, et Margus on varem ka varastanud. Tunnistaja on veendunud, et abikaasa ise ei saanud rahakotti ära kaotada ja rahakoti varastas A.P. Arvab seda sellepärast, et eelmisel õhtul taksoga koju tulles maksis abikaasa taksos arvet ja siis oli tal rahakott alles. Abikaasa pani rahakoti jope taskusse, aga järgmisel hommikul rahakotti taskus ei olnud. Mitte kedagi teist peale Marguse neil sel ajavahemikul külas ei käinud. (t.l 17-19) • 26.04.2011 koostatud tunnistaja SM´u ülekuulamisprotokolli kohaselt
4. a lõpus elas isa juures, aadressil XXX. Elas seal koos A.P-ga. Suhtles Margusega kuni selle aasta märtsi lõpuni. Peale seda ei vasta enam tema kõnedele.
5. aasta detsembri alguses helistas oma sõbrannale KK´ile ja küsis, kas ta võib tema juurde ööseks minna. Oli varem ka Kja tema mehe H juures ööbinud. Küsis K ka, et kas võib tema juurde minna koos sõbraga. Klubas tal ja Margusel neile külla minna. K elab kusagil Lasnamäel. Läksid koos Margusega Kjuurde umbes kella 21:00 kuni 21:30 paiku. Olid öösel seal ja hommikul läksid koos Margusega ära. Õhtul läksid jälle koos tagasi. Olid K juures 2 või 3 ööd. Viimasel hommikul läksid koos tema töö juurde ja sealt läks Margus edasi Tartusse. Õhtul helistas Margus ja ütles, et võib-olla läheb K juurde ööseks. Järgmisel päeval helistas K mees H ja küsis, ega ta Margusest midagi ei tea. Ei olnud Margust näinud. H ütles veel, et Margus vist varastas temalt rahakoti, sest rahakotti tal enam ei ole. Peale seda mingil ajal rääkis Margusele H rahakotist, 4 kuid Margus ütles, et tema ei ole rahakotti varastanud. Arvab, et Margus siiski varastas H rahakoti. (t.l 21-23) • 27.10.2011 ja 10.11.2011 koostatud kahtlustatava A.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta oma süüd ja selgitab, et möödunud aastal, detsembris, oli ta Lasnamäel, HR korteris külas. Said H kokku Järve Selveri juures, kus H võttis takso. Kui H taksoarvet maksis nägi süüdistatav, et H on rahakotis palju raha. Viibis H juures, kuna tal ei olnud kusagile mujale minna. Hommikul vara ärkas, et sealt lahkuda ja kuna ta oli näinud, et kannatanu rahakotis oli palju raha, mõtles selle varastada. Koridoris rippus jope, mille taskust leidis H kuuluva rahakoti. Tänaval avastas, et rahakotis oli 3000,00 krooni sularaha, ID kaart, juhiluba, pangakaart ja auto dokumendid. Võttis rahakotist ainult sularaha 3000 krooni, rahakoti koos dokumendiga viskas ära. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (t.l 67-71; 72-75) 19.02.2011 episood (kannatanu JV) • 19.02.2011 koostatud kannatanu JV´i ülekuulamisprotokolli kohaselt kella 18.00-19.00 ajal ta läks külla SM , kes elas XXX. S juures oli veel kolm poega ja A.P. Kannatanul oli kaasas sülearvuti, mille jättis koridori ukse juures asuva riiuli peale. Ise viibis koos korteri omanikuga köögis. Kõik koos tarvitasid alkohoolseid jooke. Kella 04.00 või 05.00 ajal läks magama. Kui ta lõuna ajal, umbes kella 12.00 paiku ärkas, siis avastas, et sülearvutit korteris pole ja samas pole A.P. Arvatavasti Margus esimese rongiga sõitis Tallinnasse. On kindel, et sülearvuti varastas Margus. 19.02.2011 kella 17.00 ajal ta oli koos oma sõbraga AK Balti Jaamas asuvas tšeburekibaaris, kui sinna tuli Margus. Kui ta neid nägi, siis Margus ütles, et ta ootab neid õues, teeb suitsu, kuid kui nad väljusid baarist, teda ei olnud. Aare proovis talle helistada, kuid Margus ei vastanud. Kuid ta saatis sõnumi, et ta kohe tuleb, mida aga ta ei teinud. Sülearvuti oli ostetud 2010.a detsembris 8000,00 krooni (511,29 eurot) eest. Sülearvuti mudel oli ASUS X5DIJ-SX468V ja seerianumber A6NPAS40812426C. (t.l 25-26) • 26.04.2011 koostatud tunnistaja SM´u ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta hetkel Kehras sõbranna LN juures. XXX elas natuke vähem, kui kaks kuud. Elas seal koos A.P-ga .
6. a veebruari keskpaigas käis tunnistajal külas tuttav JV, kellega koos käsid samal õhtul eelnevalt külas A ning peale seda ühes baaris. Sõitsid kolmekesi: J(oli roolis), Margus (istus juhi kõrval) ja tunnistaja (istus kõrvalistuja selja taga oleval istmel). Kas sel hetkel oli autos J sülearvuti, öelda ei oska. Peale baaris käimist läksid kolmekesi tema juurde. J vahepeal autos ei käinud. J oma sülearvutit tunnistaja korterisse ei toonud. J sülearvutit nägi Aare ja Kadri juures. Kõige viimasena läks magama Margus ja ütles, et peab hommiku vara Tallinnasse sõitma, kasuisa pojaga kokku saama. Varem ta sellest midagi talle rääkinud ei olnud. Esimene rong, millega Margus läks väljus Kehrast 06:45 paiku. Umbes kella 09:00 kuni 10:00 paiku ärkas J. J käis korraks autos ja tagasi tulles küsis, et ega ta tema läptopist midagi ei tea, et seda ei ole enam. J sõnade kohaselt oli läptop olnud tal autos tagumisel istmel juhiistme taga. Tunnistaja küsis, et kas ta on kindel, et ta oma läptopi Kadri ja Aare juurest kaasa võttis, millele ta vastas, et ei ole kindel. Siis J helistas A ja K ja küsis, ega ta oma läptopi sinna ei jätnud, kuid talle vastati, et ta võttis läptopi kaasa. A on majal videovalve ning peale J helistamist oli A salvestuse läbi vaadanud ja salvestusel oli näha olnud, kuidas J pani läptopi autosse tagumisele istmele juhiistme taha. Selles on 100 % kindel, et J läptopi tema korterisse ei toonud. Arvab, et Margus võis J autost läptopi varastada, aga kindlalt ta seda väita ei saa, sest ta ju ei näinud teda seda võtmas. Küsis hommikul Jlt, et kus ta auto võtmed olid ning ta ütles, et esikus jope taskus. Põhimõtteliselt oli Margusel võimalik võtta taskust võtmed ja pärast tagasi panna. Margus tuli tagasi koju kuskil 2-3 päeva hiljem. Vahepeal prooviti Margusele helistada, kuid põhimõtteliselt temaga ühendust ei saadud. Ta kas ei võtnud vastu või siis väitis, et tal on aku tühi ja katkestas kõne ära. (t.l 30-32) • 12.05.2011 koostatud tunnistaja KUu ülekuulamisprotokolli kohaselt tuli JV neile külla umbes kella 18:00 kuni 19:00 paiku õhtul, oma autoga. Tal oli kaasas sülearvuti. Sel ajal, kui J nende juures oli, oli tema sülearvuti tunnistaja juures toas. Tunnistaja kutsus endale külla ka S koos elukaaslase A.P-ga. J, S ja Margus olid kõik üsna korralikult purjus, kui 5 nad ära läksid. J võttis kõik oma asjad kaasa, kui ära läks. Kõik kolmekesi sõitsid ära ja tagasi nad enam ei tulnud. Tunnistaja ise nägi, et J võttis oma sülearvuti ja pani oma autosse taha istmete peale. Järgmisel päeval helistas J ja küsis kas ta ei jätnud oma läpakat neile. Vastas, et võttis kõik oma asjad kaasa, kui ära läks. Neil on kahtlus, et J arvuti varastas Margus A.P. (t.l 35-37) • 12.05.2011 koostatud tunnistaja AK ülekuulamisprotokolli kohaselt veebruaris tuli J Soomest neile külla umbes kella 20:00 või 21:00 paiku. J tuli üksi ja oma autoga. Tal oli kaasas sülearvuti. Ta tõi arvuti tuppa, arvuti oli neil laua peal. Jkäis oma arvutiga internetis. Seejärel kutsusid külla S koos A.P-ga. Läksid S ja Margusele autoga järele. S ja J leppisid kokku, et J läheb ööseks tema juurde. J oli üsna purjus juba, kui nad ära läksid. S ja Margus olid natuke purjus, kui nad ära läksid. Tunnistaja nägi, et J võttis oma sülearvuti üle õla ja läks toast välja. Kõik kolmekesi sõitsid ära ja tagasi nad enam ei tulnud. Järgmisel hommikul umbes kella 09:00 paiku helistas J ja küsis kas ta jättis oma läpaka neile. Vastas J , et ta võttis selle ise kaasa, kui ära läks. Samal päeval umbes kella 12:00 kuni 15:00 vahel läksid kõik koos (tunnistaja, tema elukaaslane Kadri, J, ja Kadri vend Mart) linna sööma. Olid Balti Jaamas asuvas kohvikus, kui A.P tuli sinna koos oma sõbraga. Alguses ta neid ei näinud, aga kui nägi, siis tuli nende laua juurde ja väljus, öeldes ootab neid väljas. Umbes tund aega enne seda, kui sööma läksid, helistas A.P-le ja küsis J arvuti kohta, millele Margus vastas, et ta ei tea midagi. Väljas Margus neid ei oodanud ja umbes tunni aja pärast said Marguse telefoni teel kätte, kuid arvuti võtmist ta neile ei tunnistanud. (t.l 41-43) • 27.10.2011 koostatud kahtlustatava A.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2011 aastal veebruaris oli ta Kehras koos SM, tema kahe tuttava ja lastega. Üks S tuttav lahkus õhtul, aga nemad kolmekesi jäid edasi pidutsema. Lapsed magasid. A.P oli vaja hommikul minna Tallinna tööd vaatama. Tõusis varem, kui teised. Siis avastas, et koridoris, riiulil oli sülearvuti ASUS. A.P otsustas sülearvuti võtta kaasa, et selle eest raha saada. Läks rongile koos arvutiga. Sõidu ajal helistas oma ühele tuttavale M , pakkus arvutit müüa. M oli huvitatud ja nad said Tammsaare pargis kokku. M vaatas arvuti üle ja sobiva hinna eest oli nõus selle ära ostma. Sai varastatud sülearvuti müügist kätte 3500,00 krooni. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (t.l 67-71) 01.12.2010 episood (kannatanu JJ ) • 01.12.2010 ja 24.10.2011 koostatud kannatanu JJ´e ülekuulamisprotokollide kohaselt sõitis ta 01.12.2010 Tallinnast kell 16:20 väljuva bussiga Hiiumaale, istus bussi kõige tagumisse ritta paremale poole akna alla. Kõrval istus tal poeg JJ ja tema sõber koos sõbrannaga. Kui buss Rohukülas praamile sõitis, jättis kannatanu oma koti istme peale ja mütsi ka selle juurde. Väljus bussist. Peale kannatanut väljusid veel mõned reisijad. Nende seas ka kaks noormeest, kes istusid kannatanu ees pingil. Bussi uksed pannakse praamil lukku. Kui Heltermaale saabudes praamil bussi läks siis avastas, et istmel tema kotti enam ei olnud. Ütles bussijuhile, et kott on kadunud. Bussijuht oli näinud, et üks nendest noormeestest, kes kannatanu ees pingil istusid oli viimasena bussi kohmitsema jäänud. Seda noormeest nad enam praamil ega bussis ei näinud. Kannatanu kott oli musta värvi, arvutikotile sarnanev, aga mahukam, õlarihmaga, nurgal väike punane kiri, ühel küljel klapiga, plastmassist klambritega suletav, teisel küljel lukk. Kotis oli 16 tolline sülearvuti ASUS, aasta vana, eelmisel aasta detsembris Saksamaalt ostetud, 8000 krooni eest, hetke väärtusega 7000 krooni. Kotis oli veel dokumendid, meremehepass (uus läks maksma 450 krooni), koka töötunnistus (uus läks maksma 50 krooni), Veeteede ameti poolt välja antud, väikelaevajuhi tunnistus (uus läks maksma 130 krooni), päästevahendite vanema tunnistus (uus läks maksma 50 krooni), enesepääste tunnistus, vahimadruse tunnistus (uus läks maksma 50 krooni), tervisetõend - kõik kannatanu nimele. Siis oli veel kursuse raamat, prillid maksumusega 3270 krooni. Arvutis oli CD õppematerjalidega, maksumusega 195 krooni. Vargusega tekitati kahju summas 11385 krooni ehk 727,63 eurot. (t.l 50-51; 52-54) 6 • 02.12.2010 koostatud tunnistaja Joonas Juurikas´e ülekuulamisprotokolli kohaselt nad 01.12.2010 koos isaga läksid Tallinnast kell 16:30 väljuva bussiga Hiiumaale. Istusid bussi tagaosas viimasel istmel. Isa pani oma musta värvi eesosas oleva punase kirjaga õlakoti üles pakivõrku. Haapsalu raudteejaamas tulid peale kaks noormeest. Üks neist oli kirju jopega, arvatavasti alla 20 aastane, keskmist kasvu, keskmise kehaehitusega, tumedamate juustega. Noormehel oli kaasas kott. Seljas oli tal kirju kapuutsiga jope. Teine nende ette istunud noormees kandis pikemat beežikat jakki. Tema tundus olevat vanem. Noormehed tundusid olevat omavahel tuttavad. Teel Haapsalust Rohukülla kukkusid isa üleval pakivõrgus olevast kotist välja tema rohud. Rohud olid koti lahtises sahtlis. Isa käskis tal koti võrgust alla võtta ja ütles, et niimoodi võib läpakas ka välja kukkuda. Eelpoolistujad võisid nende juttu kuulda, et kotis on arvuti. Rohukülas jättis isa oma koti arvutiga bussiistmele. Tema läks enne maha kui isa, isa jäi veel midagi kohmitsema. Noormehed istusid siis veel oma kohal. Kui laev jõudis Heltermaale ja nad koos isaga bussi tagasi läksid, siis kotti enam istmel ei olnud. Need noormehed, kes olid enne nende ees istunud, bussi peale enam ei tulnud. Isa ütles bussijuhile, et tema kott on kadunud. Bussijuht ütles talle et üks noormees oli bussis enne laeval bussist mahaminekut kauem kohmitsenud, kuid bussi ta ülesõidu ajaks ei jäänud. Tunnistaja sõber TR teadis nende ees bussis istunud noormeest. Nad olid õppinud varem koos Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Ta selle noormehe nime ei teadnud vaid tundis teda nägupidi. Samuti teadis ta et noormees elab kusagil Käina kandis. (t.l 55-56) • 03.12.2010 koostatud tunnistaja OD ülekuulamisprotokolli kohaselt sõitis ta 01.12.2010 liini Kärdla-Tallinn-Kärdla. Õhtuses bussis, mis tuleb Rohukülast kell 18:30 väljuvale praamile oli inimesi kahekümne ringis. Haapsalust tuli peale vast neli või viis inimest. Haapsalus hakkas üks mees ise panema alla bussi pagasiruumi oma pakki. Ta ei osanud pagasiluuki lõpuni lahti teha ja libistas paki ülevalt servast sisse. Mehel oli seljas mingi heledam, mitte ühevärviline jope, kapuutsiga. Arvab, et mees võis olla umbes 20-25 aastane. Mees ostis pileti Heltermaale. Kui Rohukülas bussiga praamile sõitis, siis mõned reisijad hakkasid kiiresti bussist välja minema. Ühel mehel, kes oli ilmselt istunud bussi tagaosas, läks väljumisega kuidagi väga kaua aega. See võis olla sama heleda jopega mees, kes oli ise proovinud oma pakki alla ära panna. Ta võttis oma jope ja hakkas seda aeglaselt selga panema, tõmbas jopeluku kinni, pani salli kaela, võttis istme pealt musta arvutikoti. Kott oli tal käes ja ta väljus bussi eesuksest. Varem oli tunnistaja peeglist vaadates näinud, et sama mees askeldas istmel arvutikotiga. Siis olid teised reisijad bussi tagaosast juba väljunud. Tavaliselt reisijad ei pane ennast nii korralikult riidesse kui lähevad bussist üles reisijate salongi. Tunnistaja seisis juba praamil bussiukse ees ja ootas tema väljumist, et bussi uksed lukustada. Ta oli viimane väljuja. Bussi pagasiruum ei olnud laeval lukus, sest lukud olid jäätunud. Laeval ülesõidu ajal tunnistaja seda mees ei näinud, olgugi et liikus laeval ringi. Kui sadamasse jõudes hakkasid reisijad bussi tagasi tulema, siis avastas tagaistmel istunud JJ, et tema arvutikott, mille ta oli jätnud ülesõidu ajaks bussiistmele, on sealt kadunud. Sõitis bussiga laevalt maha ja J.Juurikas läks laevale tagasi vaatama ega ta kott koos dokumentide ja arvutiga ei ole äkki kusagile prügikasti visatud. Arvutikotti ta ei leidnud. Heltermaa bussipeatuses läks osa bussi olnud reisijaid maha ja tunnistaja hakkas nendele pakke pagasiruumist välja andma. Siis nägi, et seda pakki, mis see Haapsalus peale tulnud reisija ise sinna pannud oli, pagasiruumis enam ei olnud. Samuti ei näinud ta enam seda reisijat. (t.l 5859) • 02.12.2010 koostatud tunnistaja AP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt läks ta 01.12.2010 Hiiumaale Rohukülast kell 18:30 väljuva praamiga. Bussis istus eelviimasesse ritta akna alla. Tema kõrvale istus noormees kollase – beežika jopega. Tunnistaja meesterahvast ei tundnud ning temaga ei rääkinud. Tunnistaja väljus bussist viimaste seas, sest tema kõrvale istunud noormees ei tõusnud püsti. Kui tunnistaja väljus oli tagaistmel istunud reisijad juba bussist väljunud. Meesterahvas lasi tunnistajal ees väljuda, astudes ise sammu tagasi. Rohkem tunnistaja seda meesterahvast ei näinud. Bussi tagasi minnes istus tunnistaja taas suhteliselt tahapoole. (t.l 60-63) • 02.11.2011 koostatud tunnistaja TÜ´u ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta kriminaalhooldajana. Oma tööülesannete tõttu käib mitu korda kuus ka Haapsalus. Haapsalus oli ka 01.detsembril
7. Koju Hiiumaale sõitis Kärdla-Tallinn-Kärdla autobussiga, mis 7 väljus Haapsalust Rohukülla enne kella 18:
8. Ootasid bussi koos A.P-ga. Ta oli purjus. Küsis, kust ta tuleb ja seepeale vastas Margus, et pidas Haapsalus poistega pidu. Margus ütles, et läheb Jausasse oma asjade järele ja tuleb veel samal õhtul Hiiumaalt väljuva praamiga tagasi. Tal oli seljas mingi kollakat värvi kapuutsiga jope. Käes oli mingi kilekott. Tunnistaja istus bussis suhteliselt eespool ja A.P läks istuma tahapoole. Rohukülas, kui buss praamile sõitis ja reisijad salongi läksid tunnistaja A.P laeval ei näinud. Kui buss jõudis Heltermaale siis oleks A.P pidanud tulema tunnistajaga ühte bussi, sest Jausa küla asub tunnistaja elukohaga ühes suunas aga bussi ta ei tulnud. (t.l 64-65) • 27.10.2011 ja 10.11.2011 koostatud kahtlustatava A.P ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab oma süüd ja selgitab, et
9. aasta detsembris sõitis bussiga Tallinnast Hiiumaale. Hiiumaale sõitis külla sõbrale KK. Hiiumaale sõitis üksi. Bussis istus tagapool. Rohukülas sõitis buss praami peale. Enne praami väljumist tuli A.P praami pealt uuesti maha. Kui buss praami peale sõitis läks rahvas bussist maha. Bussi sõidu ajal A.P kuulis, et tema taga istuval meesterahval oli kotis arvuti. Mõtles, et võiks selle arvuti ära võtta. Jäi viimasena bussi ja võttis istme pealt arvutikoti koos arvutiga. Peale seda läks praami pealt maha. Haapsalu linna vahel vaatas, mis kotis on. Arvuti, arvutikoti ja adapteri müüs Haapsalu linnas tänaval suvalisele inimesele 3000 krooni eest. Arvuti müügist saadud raha kulutas ära isiklikeks vajadusteks. Arvutikotis oli peale arvuti ka dokumendid, prillid ja CD plaat, mis ta ära viskas. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (t.l 67-71; 72-75) • Tõendist kahtlustatava A.P maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatava deklareeritud tulu 2009 aastal pärast tulumaksu mahaarvamist oli 14 588 krooni. (t.l 119) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.P süüd tunnistavad ütlusi, kannatanute HRi, JV´i ja JJ´e ütlusi, tunnistajate KK´i, SM´i, KU , AK, OD´i, AP´i, TÜ´u ütlusi, tõendist kahtlustatava maksustatava tulu kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.P käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat 29.09.2010 Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat kolme varguse toimepanemises, millised on toime pandud pärast eelmist otsust kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Inkrimineeritud vargused on toime pandud mõne kuu jooksul. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav

§ 199

lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on HR esitanud tsiviilhagi 191,73 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva rahakoti koos seal sees olnud sularahaga 3000 krooni varastas A.P, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 191,73 eurot. Kohus 8 asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.P-lt HR´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on JV esitanud tsiviilhagi 511,29 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas A.P, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 511,29 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.P-lt JV´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on JJ esitanud tsiviilhagi 727,63 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas A.P, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 727,63 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.P-lt JJ´e kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani suhteliselt lühikese aja jooksul toime kolm vargust, saades sellisel viisil sissetulekut ning vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, jätkas süüdistatav pärast viimase kohtuotsusega mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise ajal samalaadsete 9 kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava poolt süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Peale selle tuleb süüdistataval hüvitada kolmele kannatanule varalised kahjud, mis ei ole väikesed ning tasuda kriminaalmenetluse kulu. Seda enam on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem korduvalt, seejuures kaks korda on jäetud süüdistatava suhtes mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja teda on ennetähtaegselt tingimisi karistuse ärakandmiselt vabastatud, kuid karistused on pööratud täitmisele nii uue kuriteo toimepanemise tõttu kui ka kontrollnõuete täitmata jätmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on A.P suhtes proovitud erinevaid süüdistatavale soodsaid ja süüdistatavat säästvaid karistamise viise, kuid süüdistatav ei ole järeldusi teinud ning on näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel on viimase otsusega asenduskaristusena mõistetud üldkasulik töö samuti täitmisele pööratud ja süüdistatav saadetud vangistust ära kandma. Käesolevas asjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 3 varguse episoodis, mis on toime pandud viimase otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega ei mõjunud ei üldkasuliku töö kohaldamine ega kehtestatud kontrollnõuded süüdistatavale selliselt, et oleks sundinud teda hoiduma uue samalaadse teo toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, asjaolust, et süüdistatav pani toime mõne kuu jooksul kolm vargust, samuti õigusvastaste rünnete objektiks olnud vara väärtusest ning tekitatud varalise kahju suurusest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista ka karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, kuivõrd kolmele isikule varalise kahju tekitamine annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole väike. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte alamäära lähedasena. Kuivõrd inkrimineeritud teod on toime pandud pärast eelmise otsuse kuulutamist, siis tuleb kohaldada

§ 65

lg 2 sätteid, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud karistuse täies ulatuses, arvestades mõistetava liitkaristuse ärakandmist eelmise otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse ärakandmise kuupäevast. Märt Toming kohtunik 10