1-09-9985/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9985 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.I (U.I) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.I määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud U.I mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 04.11.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 263 p 1,4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 04.11.2009 ja lõpp 31.07.
4. Viru Maakohtu 07.12.2011 määrusega jäeti U.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal, ei ole U.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja võimalik. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda ja väärteokorras 33 korda. Käesoleval ajal kannab U.I karistust esimese astme kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Vangistuses on U.I-le määratud 1 distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis ei ole käesoleval juhul täidetud. Kohus leidis, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt. Puutuvalt U.I vabanemisjärgsesse elukohta märkis maakohus, et tegemist on korteriga, millel on väga suur üürivõlgnevus. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema, kasuisa, noorem ja vanem vend, kellest kõik peale noorema venna on kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse põhjal märkis maakohus, et pereliikmete omavahelised suhted on halvad ja pingelised. Kinnipeetaval on pidevalt tülid eelkõige kasuisa ja noorema vennaga. Maakohus leidis, et vabanemine nimetatud elukohta ja perekonda ei soodusta rehabilitatsiooni, resotsialiseerumist ning seaduskuulekat käitumist. Kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval olemas garantiikiri töökohast, ei ole nimetatud töö saamine kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt sugugi kindel. Kriminaalhooldusametniku arvamusele tuginedes märkis maakohus, et kinnipeetava perekonnas töötab XXXX töötasu eest vaid ema, mistõttu seab kinnipeetava lisandumine ülalpeetavate hulka perekonna veelgi raskemasse materiaalsesse olukorda. Samuti soodustab halb materiaalne olukord uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus leidis, et karistuse mõistmise eesmärgid ei ole täidetud ja uue kuriteo toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võivad toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu U.I taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.I arvates on kohus hinnanud tõendeid ebaõiglaselt ning seetõttu ei ole ta nõus kohtu poolt väljatoodud faktidega. U.I nõustub, et tema majanduslik olukord on hetkel raske, kuid karistust kandes ei saa ta seda parandada. Vabanedes saab ta asuda tööle, mille kohta on tal garantiikiri. Töötasu saades saab ta hakata võlgnevusi tasuma, sh tekkinud üürivõlgnevusi. U.I märgib, et tema emale on määratud töövõime kaotus XXXX% alates novembrist 2011 töövõimetuspension summas XXX eurot. Lisaks töötab ema Maxima kaupluses ja saab töötasu summas XXX kuni XXX eurot. Kasuisa töötab juhutöödel nii palju kui võimalik ning saab selle eest tasu. Lisaks vanematele toetab U.I ka Soomes elav vend oma perega, kellega on head suhted. U.I jätkab hariduse omandamist Viru Vanglas J G X. klassis. P T G garantiikiri kinnitab, et U.I võetakse sinna vastu ja ta saab omandada XXXX. U.I märgib, et kasuisaga olid tal probleemid mõned aastad tagasi, kuna ta ei kuulanud vanemate sõna ja tarvitas alkoholi. U.I on aru saanud, et ta ei käitunud nagu vaja ja ta on püüdnud end igati parandada. Vangla poolt sai ta soodustust kodukülastusena, sest ta ei olnud ühtegi rikkumist 3 kuu jooksul toime pannud. U.I kohtus vanematega 3 tunni jooksul, mis oli positiivne suhete säilitamiseks. -2 - U.I käis majandustöödel XXXX, et oma tööharjumusi säilitada. Ta on läbinud ka sotsiaalprogramme (XXXX, XXXX, XXXX, XXXX lühikursused, XXXX) ning on maha jätnud suitsetamise. Puutuvalt suhetesse perekonnaliikmetega märgib U.I, et tema teada ei käinud kriminaalhooldaja nende kodus oktoobris 2011, vaid siis, kui koostati tema iseloomustust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla. Oktoobris 2011 kriminaalhooldaja vaid helistas tema emale ning sellest tegi järelduse, et seis nende perekonnas on endine. Kasuisaga ei ole kriminaalhooldaja vestelnud. Samuti on kriminaalhooldaja esitanud vanglale vana iseloomustuse tema mittevabastamise põhjustega. U.I leiab, et see on tema suhtes ebaõiglane, kuna selle ajaga on nii mõndagi muutunud – emal on X sissetulekut, U.I tunnistab oma minevikuprobleeme seoses alkoholiga, vangistuses on ta olnud 2 aastat 3 kuud ning tal on olnud piisavalt aega järelduste tegemiseks. Kuritegu toime pannes oli ta XXXX-aastane, kuid nüüd on tema mõtlemine muutunud. U.I kannab karistust sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ning ta on täitnud individuaalse täitmiskava. Lisaks on U.I vabaduses tüdruksõber, kes on valmis temaga oma elu jagama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et U.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on U.I puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, mistõttu rõhutab vaid järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega ning leiab samuti, et U.I varasema elukäigu pinnalt ei ole alust teda käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. U.I on varasemalt kriminaalkorras karistatud, mh samaliigiliste kuritegude eest. Vaatamata oma suhteliselt noorele eale on U.I kuriteod, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab toime pannud katseajal, kui V. U.I vabastati varasemal süüdimõistmisel karistuse kandmisest tingimisi. Ringkonnakohus leiab, et kuna U.I on korduvalt samalaadseid kuritegusid – avaliku korra raske rikkumine ja varavastased kuriteod – toime pannud, sealjuures ka katseajal, puudub käesoleval ajal alus arvata, et sellel korral suudaks U.I vabaduses käituda õiguskuulekalt ning läbida kriminaalhoolduse ja sellega kaasneva katseaja edukalt.
7. Lisaks eelmärgitule takistab ringkonnakohtu hinnangul U.I tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ka temale 29.04.2011 määratud kehtiv distsiplinaarkaristus. Sellest nähtub, et U.I ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks tunnustada U.I positiivset käitumist vangistuses – töötamine, XXXX kursuse ja XXXX läbimine, osalemine sotsiaalprogrammides, suitsetamisest loobumise nõustamisel, XXXX treeningul ning õppimine. Eelnevast olenemata leiab ringkonnakohus, et üksnes eelnimetatud positiivsed asjaolud ning U.I kindla elu- ja isegi töökoha, pere ja tüdruksõbra olemasolu ei tingi tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. -3 -
8. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabaneda, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Siinkohal on oluline rõhutada, et reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda ning seetõttu tuleb süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist pidada selgelt erandlikuks.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.I tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4 - Mati Kartau