1-12-2938/5

(11230108471)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi R.J-i süüdistuses lühimenetluses Prokurör Kristi na Kivi Süüdistatavad R.J KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi eluk Xxx, ik XXX, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 20.10.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 järgi; 2) 09.10.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK 140 lg 2 p 1,2,3 järgi; 3) 18.03.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - 200 lg 2 p 4 järgi; 4) 17.01.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi; 5) 18.12.2007.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi; 6) 24.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi; 7) 13.03.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 9 järgi; 8) 03.05.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 5 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 3 kuud ja 10 päeva vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat, Harju Maakohtu 01.08.2011 määrusega karistus täitmisele pööratud, vabanes 07.11.2011 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Kohus juhindub § 238, 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi R.J (üheksa) kuud vangistust. KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 9 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt R.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.06.2011.a. ja 16.17.01.2012, so 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista R.J-ilt riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 115,20 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist 2800049777 . tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista R.J-ilt 31,32 eurot HT(ik XXX, arve nr XXXXXXXXX AS SEB Pank) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. R.J on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 24.06.2011 kella 04.30 paiku Tallinnas XXX asuvast HT´le kuuluvast korterist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil HT´le kuuluva sülearvutikoti maksumusega 40 eurot, milles oli sülearvuti IBM maksumsuega 250 eurot koos Tele 2 netipulgaga maksumusega 31,32 eurot, kuid tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta oli korterist väljumisel kinni peetud HT poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 16.01.2012 kella 15.23 paiku võttis Tallinnas Endla 45 asuvast Prisma Peremarket AS-ile kuuluvast Kristiine Prisma kauplusest ühe 0,5liitrise pudeli viina Standart maksumusega 5,99 eurot ja kaks 450-grammist purukooki Hagar maksumusega 2,55 eurot/tükk, kaupa kogumaksumusega 11,09 eurot, peitis kaubad endale jope taskusse ja jope põue ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kauplusest väljumisel kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega pani R.J oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav R.J tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 24.06.2011 oli läinud XXX tänavale külla oma tuttavale A, aga vastasmajast H kutsus neid oma aeda. R.J läks H korterisse siidri järele ning märkas toas sülearvutit, mille otsustas varastada. Pani sülearvuti kotti ja väljus toast. Koridoris aga sai kokku H , kes rabas temal arvutikoti käest ja lükkas tuppa. Toas lõi H temale kirve varrega pähe ja vastu nina, seetõttu ta vastu ei julgenud hakata. 16.01.2012 kella 15.00 paiku läks Kristiine Prisma kauplusesse, et varastada endale viina, kuna tal raha selle ostmiseks ei olnud. Müügisaalis pani korvi ühe pudeli viina ja kaks kooki. Leivaosakonnas peitis pudeli jope taskusse ja kaks kooki peitis endale jope põue. Kassade juures pani ta tühja ostukorvi maha. Pärast kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kahetseb toimepandut /tl 28-31, 3538, 70-73/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale süüdistatava omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu HT ütlustega selle kohta, et 24.06.2011 kella 01.30 paiku kutsus ta oma tuttava A koos meesterahvaga, nimega Ilja, Tallinnas XXX maja hoovi pidu panema. Kella 04.30 paiku läks Ilja korteris asuvasse WC-sse ning oli seal kaua aega. Ta läks temale R.J-ile ja nägi R.J-i korterist väljumas käes temale kuuluv sülearvuti kott koos arvutiga. R.J mõistlikku selgitust toimunu kohta ei andnud, mispeale ta lükkas Ilja korterisse ja võttis temalt oma arvutikoti käest. Ta oli šokis, soovis kutsuda politseid. Ilja aga muutus selle peale agressiivseks ja tahtis põgeneda, kuid tema püüdis R.J-i takistada võttes selleks appi raudkangi. Tekkis kähmlus. Seejärel õnnestus tal politsei välja kutsuda. Sülearvuti küljes olnud Tele-2 netipulga vigastamisega tekitas R.J H.Tammistele varalist kahju, esitab tsiviilhagi /tl 4-6, 7-9, 10-11, 14-16, 54-55, 85-86/; - tunnistaja KT ütlustega selle kohta, et 24.06.2011 oli külas H jaanipäeva tähistamas ning sinna oli tulnud tema jaoks võõras Ilja. Mõne aja pärast ta kuulis H läbi akna hüüdmas, et tulgu tuppa, Ilja soovis varastada. Läks tuppa ja nägi, et Ilja istus põrandal maas, samuti oli maas sülearvuti kott. H ütles talle, et Ilja tahtis läpakat varastada. Niikaua tema valvas Iljad, kui H politseisse helistas. Ta kuulis, et Ilja soovis asja lahendada ilma politseita. Nemad aga kutsusid politsei, Ilja istus politsei tulekuni korteris põrandal /tl 19-21/; - Prisma Peremarket AS-i avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 16.01.2012 kell 15.23 paiku Tallinnas Endla 45 asuvast Kristiine Prismast püüdis R.J võtta Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 11,09 eurot, kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele /tl 57-58/; - tunnistaja VK ütlustega selle kohta, et 16.01.2012 kella 15.19 paiku ta nägi, kuidas hallis jopes, tumedate pükste ja musta mütsiga meesterahvas võttis riiulist pudeli viina ja pani korvi. Seejärel läks leivaosakonda ning tagasi tulles enam pudelit korvis ei olnud, olid saiatooted. Peale seda liikus meesterahvas kuivainete riiuli juurde ning kükitas. Püsti tõustes oli tal korv juba tühi. Seejärel pani mees korvi kassa juurde ja ei maksnud kassas kauba eest /tl 59-60/; - tunnistaja AS ütlustega selle kohta, et 16.01.2012 kella 15.23 paiku pidas ta kinni meesterahva hallis jopes, siniste teksade ja musta mütsiga. Turvakontrolli käigus võttis meesterahvas ise välja jope parempoolsest taskust alkoholipudeli Eesti Standard ja põuest kaks purukooki, mille kogumaksumus oli 11,09 eurot. Kaup oli korras ja kauplusele tagastatud /tl 59-60/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et R.J isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega R.J pani toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.J on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavas enamuses tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna R.J ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine R.J-i suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt korduvalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid see ei ole mõjutanud R.J-i kuritegude toimepanemisest loobuma. Arvestades R.J-i isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. R.J on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt karistatud NPAS § 15-1 järgi; ta on toime pannud AS § 70 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Üldkasuliku töö tegemine on samuti seotud kontrollnõuete täitmiseha. R.J on varasemalt korduvalt oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline katseaega edukalt läbima. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud R.J-i loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega, mis ei saa olla alammäära lähedane. H. Tammiste poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 31,32 eurot (Tele 2 netipulga lõhkumisega tekitatud kahju). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud süüdistatava ja kannatanu ütlustega jt kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik