Obsah (4)

§ 238§ 175§ 180§ 179

Kriminaalasi nr. 1-12-1940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2012.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Prokurör Kaitsja

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 kuud 20 päeva vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 08.06.2009.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 2 kuud 21 päeva) ja mõista liitkaristus 1 aasta 7 kuud 11 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 04.10.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta G.R-i suhtes muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista G.R-ilt riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 1,5 palga alammäära – 435 eurot, 2)

§ 175lg 1 p.

4 alusel määratud kaitsjale makstud tasudest 100 eurot 3)

§ 175lg 1 p.

10 alusel sõiduki teisaldamiskulud 22.88 eurot

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasudest 91,85 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata G.R kriminaalmenetluse kulude kogusummas 557,88 tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 46,49 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-1940 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Otsuse põhjendus G.R tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei taotlenud, avaldas tehtu üle kahetsust. Kohus tugineb otsuse tegemisel kriminaaltoimikus olevatele kirjalikele tõenditele, sealhulgas ka G.R-i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele. Kannatanu A Guljajev on kohtueelses menetluses andnud 02.10.2011.a ütlusi (tl. 2-7) selle kohta, et ajavahemikus 01.10.2011.a umbes kella 17:00 kuni 02.10.2011.a umbes kella 13:00 vahel ärandati maja juurest aadressil Tallinn, Narva mnt 174C/4 auto BMW 328i registrimärgiga xxx. Ajavahemikul 17:00 – 18:30 oli korteris külas G.R, kavatsesid istuda kauem, kuid ta hakkas kuidagi äkki ära minema. Pärast auto kadumise avastamist kontrollis jope taskuid, selgus, et kadunud olid auto võtmed. G.R teadis, kuidas tema autot käivitada, millises järjekorras. 02.10.2011.a päeva jooksul helistas ta mitu korda Raigo telefonil, telefon oli sees, kuid ta ei võtnud telefoni. Varastatud auto maksumus on 6000 eurot, tehniline pass oli autos. 03.10.2011.a andis A. G täiendavaid ütlusi (tl. 8-11), milles ta kirjeldab oma tutvust G.R-iga. Selgitab, et 01.10.2011.a sõitis Raigo tema juurde koju umbes kell 15:00, alguses olid mõnda aega kodus, siis sõitsid tema lapsepõlvesõbranna JS järele. Raigo istus tema kõrval, võis näha, kuidas auto käivitub (kuidas võetakse signalisatsioon maha). Olles J peale võtnud, tulid tagasi tema korterisse kella 17 ajal. Istusid kolmekesi, jõid õlut. Raigo palus temalt telefoni, et helistada. Pärast helistamist ütles, et tal on vaja minna haiglasse vanaema juurde. Hiljem, kui oli teada saanud oma auto kadumisest, kontrollis oma telefoni mälu, seal ei olnud mingit informatsiooni tehtud kõnedest. Vaatasid J Raigole kaasaandmiseks õlut ja sigarette, sel ajal oli Raigol teoreetiline võimalus võtta tema auto võtmed. Võtmed olid tema jope taskus, jope rippus välisukse juures nagis. Auto kadumise avastas alles järgmisel päeval. Algul otsustas, et see on nali, kirjutas Raigole SMS-i, kuid ei saanud sellele mingit vastust. Siis helistas L , kes sõitis kohale ja kutsus siis juba politsei. 2 06.10.2011.a antud ütlustes kannatanu kinnitab (tl.12-15), et 05.10.2011.a sai oma auto BMW 328i reg.märgiga xxx, masin ei ole kahjustatud, selle tehniline seisund on sama, mis oli enne vargust, tsiviilhagi esitada ei soovi. Kannatanu on andnud allkirja auto kättesaamise kohta (tl. 36-37). Ka 05.10.2011.a asitõendi vaatlusprotokollist (tl. 25-35) nähtuvalt vaadeldud sõiduautol BMW 328i, reg.numbriga xxx väliseid nähtavaid vigastusi ei ole. Tunnistaja JS (tl. 16-21) kirjeldab külaskäiku A. G juurde 01.10.2011.a. Said umbes 17 ajal kokku ja sõitsid A juurde koju, autos istus talle tundmatu noormees. Olid koos umbes tund aega, kusjuures Raigo võttis A mõned korrad tema mobiiltelefoni, rääkis, et tal on vaja helistada. Helistamas käis ta rõdul, kokku tegi kaks kõnet. Varsti hakkas Raigo ruttu ära minema, ütles, et tal on vaja vanaema juurde haiglasse minna. A andis talle veel teele kaasa õlut. Mingit juttu A autost ei olnud, Raigo ei küsinud temalt autot kasutada, kuid A poleks talle ka andnud oma autot. Sõitis hommikul A juurest ära, kella 13 ajal A helistas talle, oli väga tujust ära ja ütles, et kadunud on tema auto ja selle võtmed. Sõitis tema juurde, kuna A oli täiesti segaduses, ta ei teadnud mida teha, ta kutsus ise politsei. Uurija poolt esitatud fototabelil tunneb ta kindlalt ära noormehe fotol nr 3 (tl. 19-20), see on Raigo, tal jäi tema välimus hästi meelde ja tunneb ta ära näojoonte järgi. Asja materjalidest nähtub, et G.R peeti 04.10.
2. politsei poolt kinni Tallinnas, Tartu mnt
3. G.R on kahtlustatavana 05.10.2011.a kell 15:15 antud ütlustes (tl. 50-54) tunnistanud talle ette heidetud varavastast süütegu. Selgitas, et 01.10.2011.a, olles A juures külas, umbes kella 18.00 paiku otsustas ta lahkuda A korterist. Ütles Ale, et peab minema. Kui viibis korteri esikus, võttis A jope taskust autovõtme, seda A ei ole näinud. Planeeris võtta auto, et kasutada seda. Tegi võtmega auto lahti, käivitas selle ning sõitis ära. Kasutas autot 3 päeva, sõitis sellega üksinda. Ta ei võtnud Aga ühendust, miks ta seda ei teinud, ei oska öelda. Eile õhtul tahtis tagastada auto Ale, aga ei saanud seda teha, kuna oli kinni peetud. Kõik eelpool nimetatud tõendid kinnitavad seega, et G.R on pannud toime varavastase kuriteo, mis on kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 1 järgi. Kannatanu ja tunnistaja ütlused on kattuvad G.R-i käitumise osas külaskäigul kannatanu A. G juures 01.10.2011.a ning ei kinnita kannatanu poolt auto vabatahtlikku kasutada andmist G.R-ile. Ka G.R ise tunnistas, et planeeris võtta auto omaniku teadmata ja kasutada seda, kuni ta politseiametnike poolt kinni peeti. Kuna G.R 3 päeva jooksul ei võtnud A. G ühendust, ei vastanud A. G telefonile ning ei tagastanud vabatahtlikult võõrast vara selle tegelikule omanikule, avaldades vastavat soovi alles tema kinnipidamisel, on kohus veendunud, et G.R võttis kannatanule kuuluva sõiduauto just ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3 päeva on piisavalt pikk aeg näitamaks isiku tegelikku eesmärgipärast käitumist võõra vara suhtes. Arvestades G.R-i sihipärast tegevust omastada temale mittekuuluv ning talle mitteusaldatud vara, pani G.R talle süüks arvatud teo toime kavatsetult. Karistamine Karistamise aluseks on isiku süü, lisaks arvestatakse ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistusregistri teatisest (tl. 61-66) nähtuvad G.R-i varasemad karistused. KarS § 199 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. G.R-ile, kellel püsiv kindel sissetulek puudub ning kellel on tasumata mitmed rahatrahvid, on välistatud rahalise karistuse mõistmine, sest selline karistusliik ei oleks tema puhul täidetav. Samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. 3 Kuna käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo pani G.R toime katseajal, olles allutatud käitumiskontrollile ning kontrollnõuete ebarahuldava täitmise tõttu on kohtu poolt talle määratud katseaega kahel korral pikendatud, ei pea kohus võimalikuks karistada G.R-i ka tingimisi vangistusega, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Arvestades, et käesoleva kriminaalasja raames tuleb karistus mõista ühe kuriteo eest, arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et G.R-i saab karistada alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 7-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra, kanda jääb 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 08.06.2009.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 2 kuud 21 päeva), liitkaristuseks jääb 1 aasta 7 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates G.R-i kinnipidamisest, s.o alates 04.10.2011.a. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.

§ 175

lg 1 p 4, 9 ja 10 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud (sõiduki teisaldamiskulud 22.88 eurot).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus võimalikuks jätta kaitsjatasudest 91,85 eurot riigi kanda ning võimaldada kriminaalmenetluse kulud kogusummas 557,88 tasuda ositi 12 kuu jooksul, s.o 46,49 eurot kuus. Kohus juhindub

§ 238lg 1 p.

4. Kohtunik 4