MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja Z.R-i karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 25.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 01.03.2010 ja lõpp 26.10.
S § 200 lg 2 p 7, §
S § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu. Maakohtu hinnangul väärib märkimist, et Z.R-i teod on läinud raskemaks ja seotud endiselt vägivalla tarvitamisega. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et olles määratud kriminaalhooldusele, rikkus Z.R mitmeid kordi käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu oli kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes probleemne ja komplitseeritud. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel või õpingute mittejätkamisel, seega tegevusetuse korral ja arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist ning tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Z.R toime panna uusi kuritegusid. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla andmetel 39%. Vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Maakohtu hinnangul on tegemist kõrgete protsentnäitajatega, millest tulenevalt on isik avalikkusele ohtlik. Vangistuse kandmise ajal ei ole Z.R olnud seaduskuulekas, omades viit kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eraldi väärib maakohtu arvates märkimist see, et eelmisel korral, mil kohus arutas Z.R-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalve alla, oli tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on Z.R kogu aeg olnud, kuid vaatamata sellele jätkas ta katseajal uute kuritegude toimepanemist. Maakohus tunnustas Z.R-i selle eest, et ta vanglas olles töötab, on eriala omandanud, mitu sotsiaalprogrammi läbinud ja tahab ennast arendada, et vabaduses olles oleks kergem hakkama saada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Z.R, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Z.R ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei suudaks ta tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral täita kontrollnõudeid. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et ta on vangistuse ajal muutnud oma suhtumist kriminaalhooldusesse ja selle vajalikkusesse. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta alaealine ega andnud endale aru oma tegude negatiivsetest tagajärgedest nii endale kui ka teistele. Vanglas olles on ta kasvatanud enesedistsipliini ja muutnud oma ellusuhtumist. Samuti on ta katkestanud suhted teda negatiivselt mõjutanud inimestega ja loodab vabanedes luua uue tutvusringkonna. Z.R on vangistuses saanud kontrolli alla oma varasema alkoholisõltuvuse ega tunne vajadust selle tarbimise järele. Võimaliku vabanemise korral on talle garanteeritud koht P T G XXX klassis. Z.R leiab, et kohus ei tohiks arvesse võtta vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo sooritamise riskiprotsente, sest need on vangistuse jooksul kasvanud vaatamata sellele, et ta on vangistuse jooksul läbinud mitmeid erineva sisuga sotsiaalprogramme, mis peaksid riske vähendama. Vangistuses mõistetud viit distsiplinaarkaristust Z.R kahetseb. Samas on ta vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme nagu XXXX ja XXXX treening. Samuti on 2 ta omandanud XXXX eriala ja XXXX juhiload. Alates 01.06.2011 osaleb ta vangla XXXX. Need positiivsed tegevused kaaluvad Z.R-i arvates üle distsiplinaarrikkumised. Ta lisab, et ehkki tal on XXX euro ulatuses maksmata võlgu, on ta vabanemisfondi kogunud umbes XXX eurot ja seega saab ta vabanedes oma võlad ära tasuda. Z.R leiab, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja muutnud ta seaduskuulekaks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 3. Ringkonnakohus möönab, et Z.R-i käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – Z.R on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX, ta on omandanud XXXX eriala ja XXXX juhiload, töötab vangla XXXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et Z.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. 4. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul Z.R-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on kriminaalkorras karistatud varemgi. Pärnu Maakohtu 17.06.2008 otsusega mõisteti ta süüdi KarS §
Seega anti Z.R-ile võimalus kanda karistust vabaduses ning näidata, et ta on suuteline käituma õiguskuulekalt. Z.R aga ei õigustanud tema suhtes üles näidatud usaldust, pannes katseajal toime uued kuriteod, mille eest kannab käesolevat vanglakaristust. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud Z.R-ile vajalikku paranduslikku mõju ning mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks ei teinud. Hinnates Z.R-i käitumist vangistuse kandmise ajal, puudub ringkonnakohtul veendumus, et ka kantud reaalne vangistus oleks oma eesmärgi Z.R-i õiguskuulekale teele suunamisel täitnud. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et teda on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Seega pole Z.R isegi range järelevalve tingimustes suutnud alluda kehtestatud reeglitele, mistõttu on kaheldav, et ta suudaks seda vabaduses, kus kontroll tema käitumise üle oleks märkimisväärselt nõrgem.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.