1-12-8812/8

(12230107008)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi E.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav E.G ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt ehitusel abitööline, elukoht: xxx tõkend: elukohast Xxx lahkumise keeld alates 18.07.

1. Harju Maakohtu 04.10.2012 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud kohtu määruse alusel 11.11.
2. Varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati: Harju Maakohtu 09.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 2 kuud, 26 päeva, asendatud KarS § 69 alusel 902 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemisele ei ole asunud. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON
3. E.G süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
5. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada E.G-le mõistetud karistust 1
10. Harju Maakohtu 09.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tegemata 902 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö kahele tunnile vastab üks päev vangistust, so 1 aasta 2 kuu ja 26 päeva võrra ning mõista E.G-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuu ja 16 (kuusteist) päevase vangistuse ärakandmist arvestada alates E.G kinnipidamisest kohtu määruse alusel, so alates 11.11.
11. E.G suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. E.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.G , 1-12-8812, kaitsjatasu“. E.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.G, 1-12-8812, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: E.G süüdistatakse selles, et tema, süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna, 26.05.2012 ajavahemikul kella 20.30 – 23.30 tungis Harjumaal Xxx asuvasse OG kuuluvasse majja, kust varastas sularaha 90 eurot ning pakendi mineraalvett. Sel moel E.G, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav E.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 26.05.2012 ja 25.07.2012 koostatud kannatanu OG ülekuulamisprotokollide kohaselt 26.05.2012 kell 20:30 paiku ilmus kannatanu kasupoeg E.G koos kannatanule 2 tundmatu meesterahvaga purjus olekus OG ja tema abikaasa LK elukohta aadressile XXX. Tema kaukaasia hundikoerad hakkasid neile kallale hüppama ja ta käskis isikutel lahkuda, vastasel juhul lubas kutsuda politsei. Kella 23:30 paiku kuulsid, et maja värava juures taas koerad haukusid. Abikaasa läks vaatama ning leidis tema poolt ostetud avamata mineraalvee pudeli värava tagant. Seejärel kontrollisid rahakotte ja avastasid, et ta rahakotist oli puudu 70 eurot ja abikaasa rahakotist 20 eurot. Ülejäänud mineraalvee pudelid leidis hiljem maja kõrvalt. Sai kohe aru, et seda võis teha kasupoeg, kuna koerad ei lase võõrast inimest sisse. Kokku tekitati nimetatud vargusega kahju 90 eurot. Tsiviilhagi esitada ei soovi /t.l 2 – 5, 27 30/; • 18.07.2012 koostatud kahtlustatava E.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2012 mai lõpus kella 22:00-23:00 paiku sisenes ukse avamise teel oma vanemate koju, sõi külmkapist toitu, võttis mineraalvee pakendist ühe pudeli ning kamina pealt sularaha 90 eurot. Raha kulutas toiduainetele ja vee jõi ära. Varguse pani toime üksinda. Kahetseb. Omab töökohta. /t.l 17 – 22/ • Harju Maakohtu 09.05.2012 otsus, millest nähtuvalt on E.G karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest. /t.l 31 – 34/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. /t.l 36/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava E.G süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu OGi ütlusi, Harju Maakohtu 09.05.2012 otsuse väljatrükki, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.G käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.G karistatud Harju Maakohtu 09.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, millised süüdistatav pani toime 2012 aasta jooksul. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 26.05.2012 toimepandud varguses. Seega on E.G aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungis E.G ukse avamise teel kannatanule kuuluvasse majja ning pani toime sularaha summas 90 eurot ja mineraalvee varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu oli mõni tund varem süüdistatava oma maja juurest ära ajanud, lubades kutsuda politsei, mis kohtu hinnangul viitab üheselt sellele, et süüdistatava sisenemine võõrasse hoonesse oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kokku 3 korda. Esimesel korral jäeti süüdistatavale mõistetud karistus tingimisi kohaldamata, ta allutati käitumiskontrollile ning määrati kohustused. Sellele järgnevalt pöörati aga karistus Harju Maakohtu 18.01.2008 määrusega täitmisele vabatahtlikult võetud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Harju Maakohtu 01.09.2011 otsusega jäeti taas süüdistatavale mõistetud karistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, ta allutati uuesti käitumiskontrollile ning määrati kohustused. Kolmandal korral, 3 so Harju Maakohtu 09.05.2012 otsusega mõisteti süüdistatavale liitkaristus Harju Maakohtu 01.09.2011 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristus asendati üldkasuliku tööga, jättes vangistuse taas täitmisele pööramata. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva varguse pani süüdistatav toime vähem kui kuu aja möödudes peale viimast kohtuotsust ning üldkasuliku töö tegemise ajal, olles taas kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Seejuures ei ole süüdistatav senini asunud temale määratud üldkasuliku töö tunde tegema. Süüdistatavat on aastate jooksul karistatud piletita sõidu, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise, pisivarguste toimepanemise ja liiklusalaste väärtegude eest rahatrahvidega, süüdistataval on kokku 36 kehtivat väärteokaristust. Vaatamata kõigile tema suhtes kohaldatud karistusliikidele jätkab süüdistatav süütegude toimepanemist. Süüdistatava sõnade kohaselt oli tal kinnipidamise hetkel alaline töökoht ehitusel, kuid arvestades seda, et eelnevad karistused, sh korduvad rahatrahvid ei ole süüdistatavale mingit mõju avaldanud, siis ei saaks mõju avaldada ka rahaline karistus, sest süüdistatava järjekindel õigusvastane käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida. Süüdistataval on senini tasumata nii rahatrahvid, eelmistes kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja sama kannatanu kasuks välja mõistetud tsiviilhagi. Seega puuduvad süüdistataval piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Süüdistatavasse on kolmel korral kuritegude toimepanemise eest karistuste mõistmisel suhtutud süüdistatavat säästval viisil ja on hoidutud temale mõistetavate vangistuste täitmisele pööramisest. Sellega on süüdistatavale korduvalt antud võimalusi ennast muuta ja asuda elama õiguskuulekalt. Süüdistatav on kolmel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei avalda süüdistatava suhtes mingit mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse ees. Kohus leiab, et süüdistatava peal on ära proovitud kõik mõjutusvahendite liigid ning viimase süüteoga näitas süüdistatav üheselt, et teda ei ole ükski neist liikidest oodatud kujul mõjutanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistusena mõista vangistus ning kuivõrd süütegu on toime pandud ajal, mil süüdistatav pidi tegema üldkasulikku tööd ning senini ei ole süüdistatav üldkasuliku töö tegemisele asunud, siis tuleb tegemata üldkasulik töö kogu ulatuses, so 902 tundi KarS § 69 lg 6 sätete kohaselt arvestada ümber tähtajaliseks vangistuseks 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva ning liita KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust. Varguse objektiks olnud vara väärtus oli suhteliselt väike, millest võiks järeldada, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Samas sisaldub süüdistatava käitumises kaks kvalifitseerivat asjaolu, mis muudab süüdistatava süü suuremaks. Samas on tegemist sissetungimisega süüdistatava enda varasemasse elukohta ja kasuvanemate elukohta, kuhu teda küll ei soovitud, kuivõrd ta oli juba samast kohast varguse toime pannud. Sellele vaatamata on tegemist süüdistatava kasuvanematega ja kohus asub seisukohale, et süütegu kogumis ei sisalda endas siiski nii suurt süüd, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva otsusega teise astme kuriteo toimepanemise eest välja mõistetav sundraha. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik ning puuduvad alused menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda, mistõttu tuleb menetluskulu süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatavale mõistetakse karistus, mis ületab KrMS § 423 ja 424 sätestatud aastase tähtaja, siis puudub alus määrata menetluskulude tasumist ositi või kulude hüvitamist edasi lükata, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, võimaldamaks menetluskulude väljamõistmiseks viivitamatult alustada täitemenetlust ja pöörata sissenõuet võlgniku varale, tagamaks menetluskulude võimalikult kiire hüvitamise. 4 Märt Toming kohtunik 5