jaanuari 2011 otsusele läbi vaatamata ja tagastada R.J-ile esitatud apellatsioon.
lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.01.2011 otsusega mõisteti R.J süüdi KarS § 274 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 24.10.2007 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 10 kuud 1 päev vangistust, võrra, mõistes R.J-ile liitkaristuseks 1 aasta 1 päev vangistust.
lg 1 alusel mõisteti R.J-ilt välja riigituludesse menetluskuludena 417,03 eurot sundraha ja 57,53 eurot määratud kaitsjale makstud tasu ning 1,24 eurot kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Kohtulikul arutamisel veendus maakohus, et R.J on kokkuleppest aru saanud ning jõudis järeldusele, et kokkuleppe sõlmimine on olnud R.J tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kaitsja ja R.J taotluse kohta osa menetluskuludest riigi kanda jätmisest märkis maakohus järgmist. Maakohtu leidis, et taotluse rahuldamiseks ei ole küllaldast alust, kuna kohtule ei ole peale selle, et R.J kannab pikaaegset vangistust, esitatud ühtegi tõendit süüdistatava majandusliku olukorra kohta. Sellega on maakohtu hinnangul jäetud taotlus küllaldaselt põhistamata ja tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et R.J kannab pikaaegset vangistust, ei ole küllaldane järeldamaks
Maakohus märkis, et R.J on eelnevalt 5-l korral karistatud, vangistuses karistuse kandmise ajal kuritegu toime pannes oli maakohtu hinnangul R.J varasematest kohtumenetlustest igakülgselt informeeritud põhimõttest, et uue kuriteo eest süüdimõistmisel tuleb kuriteo toime pannud isikul kanda ka menetluskulud, mistõttu ei saa käesoleval juhul olla R.J jaoks üllatav seaduses sätestatud üldpõhimõte, et süüdimõistmise korral tuleb tal kanda ka menetluskulud. Maakohus märkis, et seaduses ei ole kajastatud põhimõtet, et vanglas karistust kandval isikul ei tulegi tasuda menetluskulusid, nagu ka põhimõtet, et mida rohkem oled karistatud, seda enam tuleb isikut menetluskulude tasumisest vabastada. Maakohtu hinnangul on R.J ise põhjustanud enda võlgnevuste suurenemist menetluskulude näol, kui pani vangistuses uue kuriteo toime. Maakohus leidis, et seepärast ei ole R.J piisavalt põhistatud alust ootuseks, et
Lisaks märkis maakohus, et süüdistataval ei lasu menetluskulude kohese tasumise kohustust. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda täitemenetluse kestel vastavalt oma võimalustele ja kui võimalust tasumiseks ei ole, siis ei ole täituril võimalik temalt ka midagi võlgnevuste katteks kinni pidada. Samuti märkis maakohus, et tulenevalt KarS § 82 lg-st 5 peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Seadusandja on selle seadusätte kehtestamisega arvestanud võimalust, et võlgniku vangistuses viibimise ajal ei pruugi võlgnikul olla vajalikke vahendeid nõuete tasumiseks ja selleks ajaks on peetud vajalikuks ka täitmise aegumine peatada. Apellatsioonis esitatud taotlused R.J taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. R.J ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudub alus osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks. R.J hinnangul on kohaldatav
Lisaks märgib R.J, et kokkuleppe läbirääkimistel ei olnud sõnagi räägitud menetluskuludest, mida temalt välja mõistetakse. Ühtlasi peab R.J paljasõnaliseks maakohtu viidet tema varasemale karistusele ja asjaolule, et süüdimõistetul tuleb menetluskulud kanda, kuna ta ei ole jurist. R.J leiab, et menetluskulude väljamõistmisega on rikutud PS §-s 23 sätestatud põhimõtet. Lisaks märgib R.J, et kui teda oleks varasemalt teavitatud sellest, et koos karistusega tuleb tal kanda ka menetluskulud, ei oleks ta kokkuleppega nõustunud, kuna menetluskulud on liialt suured ning nende maksmine käib talle üle jõu. Samuti märgib R.J, et vangistuses puudub tal võimalus töötada ning inimesed, kes saaksid teda materiaalselt aidata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtunik, kontrollides R.J apellatsiooni nõuetele vastavust, leiab, et apellatsioon ei vasta nõuetele ning tulenevalt
Antud sätte esimesest lausest tuleneb, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1-3 sätestatud alustel. 2
lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust.
lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on
lg 3 p 4 järgi apellatsiooni esitamise õigus ja esitatud apellatsioon tuleb jätta
Maarika Kuusk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.