järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte Süüdistatav M.K, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, emakeel - vene keel, töökoht enne vahistamist: xxx karistatud:
järgi rahalise karistusega 16020 krooni (1023,86 eurot), lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks; 8. 05.12.2007 Harju Maakohtu poolt
, § 329 järgi
lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud 20 päeva, mis asendati
lg 1 alusel üldkasuliku tööga 890 tundi tähtajaga 3 aastat, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Viibis kahtlustatavana vahi all 15.03.2012 kuni 16.03.2012, s.o 2 päeva. Vahistatud alates 21.04.2012 (k 4 tl 32). Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, 315 kohus o t s u s t a s: M.K süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada M.K-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 9(üheksa) kuu võrra. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 6(kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.03.201216.03.2012, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.04.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast. Tõkend – vahistamine jätta M.K suhtes muutmata.
lg 1 alusel mõista M.K-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3(kolmeks) aastaks. Lisakaristuse kandmise algus – kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
lg 1 kohaselt laieneb mõistetud lisakaristuse tähtaeg põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
lg 1 alusel konfiskeerida M.K-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxx xxx). Maanteeamet on Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Eeva Levina 24.04.2012 vara arestimise määruse alusel liiklusregistris M.K nimele registreeritud sõidukile xxx seadnud käsutamise keelumärke 25.04.2012. Sõiduki asukoht ei ole kriminaaltoimiku materjalide alusel tuvastatav. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt M.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 115,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 96 eurot, käibemaks 19,20 eurot). Välja mõista M.K riigituludesse menetluskulud: 200 (kakssada) eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 200 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda 20 (kakskümmend) eurot kuni summa täieliku tasumiseni. 2
1-12-6226 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED
Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p-st 1 tulenevalt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus leiab, et asjas kogutud ja kohtumenetluses uuritud tõenditega on tuvastatud, et 05.12.2011, 18.01.2012, 15.03.2012 ja 21.04.2012 juhtis M.K mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Nimetatud kuritegude toimepanemine Y.Zatonski poolt on tõendatud süüdistatava enda ütlustega (k 1 tl 15-18, k 2 tl 10-11, k 3 tl 15-18, k 4 tl 23-24; 60, 60p), milles ta kinnitab, et enne rooli istumist tarvitas alkoholi, aga ka politseiametnike Vlxxx Txxxi (k 1, tl 4), Sxxx Sxxx (k 2, tl 6-7, 8-9), Roxxx Bxxxi (k 3, tl 1-3) ja Mxxxs Mxxxu (k 4, tl 1-4) ütlustega, kes patrullteenistuses liiklusjärelevalve teostamise käigus pidasid Y.Zatonskit kinni ja seoses tekkinud kahtlustega toimetasid teda ekspertiisile alkoholijoove tuvastamiseks. Nimetatud tunnistajate ütlustega on tõendatud mootorsõiduki juhtimine Y.Zatonski poolt. Auto juhtimise hetkel Y.Zatonski alkoholijoobes olek on tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjade (k 1, tl 8), (k 2, tl 3) ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide (k 3, tl 4p, 5), (k 4, tl 5p, 6) alusel, mis kinnitavad, et mootorsõiduki juhtimisel oli Y.Zatonski alkoholijoobes, mis ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alammäära. Kohtuistungil süüdistatav ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav väljendas kahetsust toimepandust. Kohus leiab seega tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud. xxxx-xxx ja kellel tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuaktiga nr 2911T ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 3,21+/-0,06 milligrammi, seega lõpliku tulemina 3,15 milligrammi alkoholi sisaldus. xxx 18 maja juures mootorsõidukit xxx ja kellel tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuaktiga nr 196T ekspertiisi käigus kindlaks ühes grammis veres 3,37+/-0,06 milligrammi, seega lõpliku tulemina 3,31 milligrammi alkoholi sisaldus. xxx maja juures mootorsõidukit xxx ja kellel tuvastati alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARBK-0026 alkoholi sisaldus 1,21 mg/l +/- 0,12 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 1,09 mg/l kohta väljahingatavas õhus. -xxx-l xxx ja kellel tuvastati alkomeetriga Lion Intoxylizer 8000, seerianumber 80-005392 alkoholi sisaldus 1,01 mg/l +/- 0,10 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks 0,91 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Süüteokoosseis Kohus leiab, et M.K teod on õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus on seisukohal, et M.K pani
järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kõikides episoodides enne auto rooli istumist tarvitas süüdistatav alkoholi ning olles teadlik, et alkohol 4
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 alusel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamliku kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Tegude tehiolud M.K süü raskuse hindamisel arvestab kohus toimepandud tegude tehiolusid: - - - Kahes episoodis neljast (05.12.2011 ja 21.04.2012) kaasnes joobeseisundi juhtimisega liiklusohu tekkimise võimalus – "sõiduauto vingerdas tee peal, näitas parempoolset suunatuld ja samal ajal keeras vasakule poole" (tunnistaja V.Txxxi ütlustest k 1, tl 4) ning "sõiduk tegi teisest autost möödasõitu ning naases väga järsu liigutusega enda suunavööndisse" (tunnistaja M.Mxxx ütlustest (k 4, tl 2). Teod leidsid aset päevaajal, üks episood kell 15.25 ja kolm ajavahemikul kell 17.00-18.00, mil liiklustihedus on eriti suur, kuna inimesed sõidavad töölt koju ja seetõttu ka oht teistele liiklejatele on suurem. Kõikides episoodides oli M.K joove tunduvalt üle minimaalse määra – 3,16 mg/g ja 3,31 mg/g veres (k 1, tl 8), (k 2, tl 3) ning 1,09 mg/l ja 0,91 mg/l (k 3, tl 4p, 5), (k 4, tl 5p, 6) väljahingatavas õhus. 05.12.2011 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, juhi reaktsioonikiirus on väga aeglane, kõne arusaamatu, aja-, isiku ja kohataju puudub, koordinatsioon väga häiritud, käitumises esineb rahutus, nutmine, apaatsus, omamehelik ja ründav käitumine (tl 5, 5p). 18.01.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitu kohaselt juhi reaktsioonikiirus on väga aeglane, kõne segane, aja-, isiku ja kohataju puudub, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, käitumises esineb rahutus, omamehelik ja ründav käitumine (k 2, tl 4, 4p). Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud, et süüdistatava süü suurus on üle keskmise. Süüdistatava isik
See tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest. Tulenevalt
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui
-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Ka Riigikohus on asunud oma praktikas seisukohale, et vangistust võib karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (RKKKo 3-1-1-24-07, p 8). Tulenevalt toimepandud kuritegude asjaoludest ja arvestades eripreventiivseid eesmärke Y.Zatonskyi mõjutamiseks leiab kohus, et antud juhtumil kergemaliigiliste karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad ja varasemate katsete käigus end ammendanud ning M.K suhtes kuulub kohaldamisele rangem karistuse liik – vangistus, karistuse määraga üle keskmise sanktsioonis ettenähtud ülemmäära (1 aasta 6 kuud vangistust). Varem samalaadsete tegude eest korduvalt kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistatud M.K pani toime neli uut kuritegu, mis näitab, et karistused ei avaldanud temale piisavalt mõju. Eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Samuti ei tuvasta kohus käesolevas asjas aluseid M.K karistusest tingimisi vabastamiseks. Karistuse määr Otsustamisel karistuse määra üle arvestab kohus süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise intensiivsust, nimelt seda, et vaid viie kuu vältel (2011.a detsembrist 2012.a aprillini) pani M.K toime neli uut tahtliku ja oma iseloomult samalaadset kuritegu. 6
lg-st 1 karistusaja hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2012 kuni 16.03.2012, so 2 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata 21.04.2012-st e kinnipidamise päevast (k 4 tl 8, 32). Lisakaristus
lg 1 p-st 1 tulenevalt mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKKKo 3-1-1-54-07, p 6). Kohus ei tuvasta antud asjas erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta M.K suhtes lisakaristuse kohaldamata. Lisakaristuse määra osas leiab kohus, et kuna varem on M.K-lt juhtimisõigust korduvalt äravõetud, mis aga ei avaldanud temale piisavalt mõju, tuleb kohaldada lisakaristust seadusest tuleneva maksimummäära ulatuses ja võtta M.K-lt juhtimisõigus 3 aastaks ära. Süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus (k 5 lk 15). Lisakaristuse kandmine algab käesoleva kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Konfiskeerimise kohaldamine
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. xxx kuulub M.K-le (k 4 tl 26-28). Viru Maakohtu 24.04.2012 määrusega sõiduauto arestiti (k 4, tl 39) ning 25.04.2012 kanti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge (k 4 tl 42, 43). Nimetatud sõiduauto on kõikide käesolevas asjas M.K-le süüks arvatavate kuritegude toimepanemise vahend. Arvestades kuritegude iseloomu (korduvad liikluskuriteod sama liiklusvahenduga) leiab kohus, et antud sõiduauto kuulub konfiskeerimisele
MENETLUSKULUD Vandeadvokaat Kaido Kooga 18.09.2012 taotlus riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks (k 4 tl 61) summas 115,20 eurot (ettevalmistus 4 pt ja esinemine kohtuistungil 2 pt, kokku 96 eurot + käibemaks 19,20 eurot) on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7
lg 1 p-st 2 tulenevalt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 169 kehtestatud kuupalga alamäär on 290 eurot. Seega teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneb sundraha 435 eurot väljamõistmine. Seega on menetluskulud asjas järgmised: 435 eurot sundraha, 268,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 115,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 28 eurot ekspertiisi tegemise eest, 1,35 eurot toimiku paljundamise eest. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et täies ulatuses menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu ja jätab M.K-le kanda sundraha 200 euro ulatuses. Kohus määrab sundraha tasumise ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt tasuda 20 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.