4-12-391/6

Väärteoasi nr. 4 -12 - 391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina ning Ines Tammsalu juuresolekul kaebaja: N.D kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Enel Reegat ja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 21.02.2012 a. ja 12.03.2011 a. N.D kaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr. 2373, 11, 007580 mõistetud karistuse tühistamiseks või vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 16.12 ta juhtis mootorsõidukit. Tema ees ja taga liikusid sõidukid. Kiiruserikkumise fikseerimise suhtes leiab, et politsei poolt fikseeritud kiirus võis tõepoolest kuuluda tema sõidukile, kuigi talle ei näidatud konkreetselt tema sõiduki numbrit ja kiirust, mis aga reaalselt võis kuuluda teisele sõidukile. Rahatrahvi määramisel arvestati tema puhtsüdamlikku kahetsust, kuid ei võetud arvesse tema õppimist 12-s klassis. Tal ei ole iseseisvat sissetulekut. Pere sissetulekuks on ainult ema palk. Isa on töötu. Mõistetud rahatrahv ei ole proportsionaalne rikkumisega. Taotleb rahatrahvi tühistamist või süü tõendamisel mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kohtuistungil jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Tunnistaja Hannes Kullamäe annab ütlusi, et arvatavasti 2011 a. detsembris ta oli tööl. Sel õhtul kiiruse mõõtmine toimus Kiisa asulas tehisvalgustusega teel. Mõõtis Tõdva poolt tuleva sõiduki Audi kiiruseks 80 km/h. Selle auto ees liikus Opel kiirusega 70 km/h. Mõõteseadmega fikseeris mõlema sõiduki kiirused. Sõiduki peatamiseks oli vahemaa liiga lühike, siis sõideti autole järgi ja märguandel sõiduk peatus. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärtegu on toime pandud. Materjalidest nähtub, et isik on süü omaks võtnud. Isik on kirjutanud, et ületas kiirust 33 km/h. Miks isik on muutnud oma seisukohta, jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks. Tõendiks on ka tunnistaja ütlused, kes rääkis toimunud kiiruse mõõtmisest. Mõõtmisel olid täidetud Mõõteseaduse § 5 nõuded ja mõõtetulemus oli jälgitav. Ei ole nõus kohtuvälise otsuse tühistamisega ja määratud rahatrahvi muutmisele. Väärtegu on leidnud tõendamist, kuid mõistetud rahatrahvi võib tasuda ositi. Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt N.D juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 86 km/h, lubatud kiirus 50 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõteseadmega. Seletuses kinnitab omakäeliselt, et juhtis sõidukit 86 km/h seetõttu, et ei olnud tähelepanelik, kinnitab oma viga ja väga kahetseb. Otsuses kirjeldatu kohaselt süü on leidnud tõenda- mist väärteoasja kogutud materjalidega s.h. kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütluste kui ka vastulauses enda süü tunnistamises ja kahetsuses. Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse kergendavaks asjaoluks kahetsust ning menetlusaluse isiku varasemat kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 süüdi tunnistada LS § 227 lg. 2 järgi ja mõista karistuseks 75 trahviühikut s.o. 300.00 eurot. Kogutud materjalidega ja kohtus poolte poolt antud selgitustega kohus leiab, et N.D on oma tegu kogu aeg kahetsenud. Ta ei ole muutnud oma ütlusi, vaid väitis, et ta sõitis sõiduki järgi ja ei olnud kindel, et selle sõiduki kiirus oli väiksem tema sõiduki kiirusest. Kohtule esitatud vaidluses ta taotles kohtu poolt temale mõistetud karistuse tasumist mitme kuu jooksul ja palus kohtul veelkord asja üle vaadata, sest politseinik võis kiiruse mõõtmisega eksida. Kohus leiab, et N.D süü on leidnud tõendamist eelkõige kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Viimane oli taadeldud ja oli töökorras. Karistuse mõistmisel kohus arvestab lisaks N.D puhtsüdamlikule kahetsusele tema perekonna rasket majanduslikku olukorda, õpingute jätkamist keskhariduse omandamisel. Kaebuses kinnitab, et kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki kiiruse näit võis kuuluda tema sõidukile ja seetõttu palub kaebuses kirjeldatud kohaselt mõistetud karistuse vähendamist. Käesoleva väärteo toimepanemise eest rangema karistuse mõistmisel ei saa arvestada eelneva karistuse olemasolu, et tingimata uue teo eest peab karistus olema eelnevast rangem. Ta on eelneva väärteo toimepanemise eest karistatud ja käesoleva väärteo eest peab mõistma karistuse vastavalt teole. Seega arvestades eelnevat, kohus leiab, et esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele. Tema tegevuses on leidnud kinnitust väärteo toimepanemine ning teda tuleb karistada vastavalt teole, karistuse mõistmisel tuleb arvestada lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele ka tema perekonna majanduslikku rasket olukorda, õpingute jätkamist keskhariduse omandamisel, iseseisva sissetuleku puudumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 N.D poolt esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2373, 11, 007580 N.D karistamise kohta LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o. 300.00 eurot osaliselt tühistada. 3 Mõista N.D suhtes LS § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritava teo eest rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 100.00 eurot. KarS § 66 lg. 2 alusel mõistetud rahatrahv tasuda ositi igakuiselt mitte vähem kui 30.00 eurot kuus ja lõplikult rahatrahv tasuda
2. juuniks 2012 a. Mõistetud rahatrahv tasuda väärteootsuses märgitud arveldusarvele. 4 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik