4-12-208/5

Väärteoasi nr. 4 – 12 - 208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: T.S kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2012 a. T.S kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega üldmenetluses nr. 2302, 11, 018595 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduses on ebaõigelt sedastatud tema poolt vastulauses esitatut. Tema vastulauses jalakäija astus sõiduteele takistuse varjust, sest tema sõidusuunas kõnnitee oli ääristatud pideva ja piisavalt kõrge lumevalliga, takistamaks kaugemalt tuleva sõidukijuhi nähtavust ülekäiguraja suhtes. Ta ei nõustu väitega, et ei kohandanud sõiduki kiirust liiklusoludele vastavaks. Ta kohandas teadlikult sõiduki kiirust liiklusoludele vastavaks. On veendunud, et kui jalakäija oleks täitnud liikluseeskirjast tulenevat kohustust, oleks ta jõudnud ka tol hetkel valitud sõidukiirusega jalakäijat märgata ning talle teed anda. Ta leiab, et temale ei ole õigustatud etteheitmine LE § 46 tuleneva kohta. Ta ei tekitanud jalakäijale tervisekahjustusi tulenevalt temapoolsest liiklusnõuete rikkumisest. Taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et pärast liiklusõnnetuse toimumist ta oli šokis aga ta oli suuteline keskenduma nendele sündmustele. Sündmus oli tema jaoks suur läbielamine. Tunnistaja tuli tema suhtes paremalt poolt. Need lumehanged olid küllaltki kõrged. Suhteliselt tihti sõidab mööda seda marsruuti ja teab selles kohas oleva ülekäiguraja olemasolu. Vastavalt madalale eredale päikesele kohandas sõiduki kiirust. Kokkupõrkest jalakäijaga sai vigastada sõiduki esiklaas ja kapoti peal tekkis mõlk. Pärast kokkupõrget ta pidurdas kohe sõiduki. Ta oleks sõiduki varem pidurdanud aga ta ei näinud jalakäijat. Kokkupõrke põhjuseks peab kõikide nende asjaolude koosmõju s.o. loomulikult lumevallid, kohustus veenduda selles, et kuskilt ei ole jalakäijat tulemas. Samas ka jalakäijal kohustus veenduda, et kas teda on märgatud ja anda autojuhile võimaluse autot pidurdada. Ta tegi kõik, et oleks ohutu. Tunnistaja EM annab ütlusi, et sündmuskohalt ta toimetati haiglasse kiirabi poolt. Haiglas oli 45 tundi ja siis pidi olema voodireziimil ja pärast paranemist võeti temalt ütlused. Sel päeval ta lõpetas töö kell 16.30 ja hakkas minema Pae tn. bussipeatusesse. Jäi seisma jalakäijate ülekäiguraja ees. Temast möödus suurem veoauto, seejärel tuli suurem autodekolonn. Pärast seda astus sõiduteele ja keset teed tundis, et vasakult poolt sõideti talle sisse ja kaotas het-keks teadvuse. Teadvusele tulles lamas selili auto ees. Autost väljus naine ja ütles talle, tõuske püsti ja tulge autosse. Ta teadis, et püsti tõusta ei tohi, kuid suutis püsti tõusta ja istus autosse. Märkas auto esiklaasil mõrasid. Naisjuht ütles talle, et ta ei tahtnud seda teha. Ta ütles, et ta ei süüdista praegu kedagi ja ütles, et tuleb verd. Palus kutsuda kiirabi, sest tal põlved ja pea piirkond hakkasid hirmsasti valutama. Tee ääres olevad lumevallid ei olnud temast kõrgemad. Kaebaja soovib väärteootsuse tühistamist, kuna tema arvates väärteokoosseis ei ole täidetud. Ta ei ole rikkunud neid liiklusnõudeid, mida talle ette heideti. Ta valis enda meelest õigesti kohandatud sõidukiiruse ja kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei tekitatud otseselt tema tõttu. Ta ei ole otseselt liiklusõnnetust põhjustanud ja taotleb otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja väitel kohtuväline menetleja on arvestanud kõiki asjaolusid ja otsus tuleb jätta jõusse. Liiklusõnnetuse põhjustamine isiku poolt on tõendatud tema enda ütlustega ja muude asjas kogutud materjalidega. Jalakäijale on tekitatud tervisekahjustus. LE kohustab sõidukijuhti reguleerimata ülekäigurajale lähenedes vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Kaebaja kinnitas oma ütlustega, et teadis ülekäiguraja olemasolust ja teadis lumevallidest, seega oleks pidanud olema eriti tähelepanelik ja ettevaatlik ning valima sõidukiiruse, mis on olukorrale vastav. Kaebaja ei arvestanud antud situatsioonis madala päikese olemasolu. Tunnistaja veendus enne ülekäigurajale astumist temale tee ületamise võimalust. Liiklusõnnetuse teise osapoole poolt on tekitatud jalakäijale tervisekahjustus ning pole kannatanu poolt tuvastatud LE rikkumist. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt T.S juhtis mootorsõidukit ja ei kohandanud oma mootorsõiduki kiirust vastavalt ilmastikuoludele ning ei peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed jalakäijale, kes ületas teed mööda reguleerimata ülekäigurada, mille tõttu sõitis otsa jalakäijale ja tekitas kerged kehavigastused Eda Murule. Tõendiks on lisatud LÕ-396 materjalid. Väärteootsuse kirjelduse kohaselt T.S rikkus LE § 46 ja § 123 nõudeid selles, et reguleerimata ülekäigurajale lähenedes juht kohustatud vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Menetleja leiab, et piisavalt kohusetundliku ja hoolsa suhtumise korral liiklusoludesse pidi menetlusalune isik aru saama, et läheneb reguleerimata ülekäigurajale ja seega arvestama, et ülekäigurajal teed ületaval jalakäijal on eesõigus autojuhi ees. Menetlusaluse isiku väitel nähtavust segas madalalt vastu paistev päike ning seega lasus tal kohustus kohandada oma sõidukiirus selliseks, mis võimaldaks peatada sõiduki etteaimatava takistuse ees eespoolse nähtavusulatuse piires. Kohtuväline menetleja ei nõustu vastulausega, et jalakäija astus sõiduteele takistuse varjust, sest fotodelt näha, et lumevallid ei piira nähtavusulatust niivõrd, et see takistaks ülekäigurajal teed ületava jalakäija märkamist. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav LS § 74 – 17 alusel ning mõisteti rahatrahv 30 trahviühikut s.o. 120.00 eurot. ( otsus vormistatud 29.12.2011 a. ). Kohus tutvus esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte selgitused, tuleb järeldusele, et T.S suhtes vormistatud väärteootsus on õige ja puudub alus selle tühistamiseks alljärgnevatel põhjustel: -kaebuses esitatu kohaselt jalakäija astus sõiduteele takistuse varjust, sest tema sõidusuunas kõnnitee ääristatud pideva ja piisavalt kõrge lumevalliga. See väide on ümberlükatud kannatanu ütlustega, samuti sündmuskohal tehtud fotodega, millest nähtuvalt jalakäijate ülekäigukohal lumevallid on madalad ja kaugemal nad ei ole sõidukist kõrgemad. -ta kohandas teadlikult sõiduki kiirust liiklusoludele vastavaks. On veendunud, et jalakäija oleks täitnud liikluseeskirjadest tulenevat kohustust, oleks ta jõudnud ka tol hetkel valitud sõidukiirusega jalakäijat märgata ning talle teed anda. Kohus lükkab ka selle väite ümber kogutud materjalidega. LE nõuete kohaselt juht peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Kohus on seisukohal, et T.S-i selgitused teadlikult sõidukikiiruse kohandamiseks ei olnud piisavad. Tema selgituse kohaselt jalakäija astus sõiduteele takistuse varjust, kuigi kogutud tõendid kinnitavad vastupidist ning seda enam ta ei teinud endast sõltuva ärahoidmaks liiklusõnnetuse. LE kohustab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes vähendama kiirust või peatuma. Ta oli teadlik ülekäiguraja olemasolust ja tõdes vaatevälja piirangut, siis antud juhul ta oleks pidanud sõiduki kiiruse vähendama miinimumile või peatama sõiduki, kuid tema poolt tehtu ei olnud piisav liiklusõnnetuse ärahoidmiseks. Juht peab arvestama, et sõiduk on suurem ohuallikas ja seda enam oleks pidanud võtma tarvitusele kõik meetmed liiklusõnnetuse ärahoidmiseks. Juht oleks vastavalt aastaajale arvestama ka teeolusid. Kohtule edastatud materjalidest ei ole tuvastatav jalakäija poolt liikluseeskirjade rikkumises. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: T.S poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse otsus väärteoasjas nr. 2302,11, 018595 T.S suhtes jätta muutmata ja mõistetud rahatrahv 30 trahviühikut s.o. 120.00 eurot tasuda otsuses nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik