1-12-2654/4

Kriminaalasi nr.1-12-2654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2012.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Kati – Jana Vaab juuresolekul prokuröri Anneli Lumiste kaitsjad Imbi Seimar osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja G.K Ik XXX, kodakondsus määratlemata, 9 klassi haridusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: G.K süüdistatakse selles, et tema 17.08.2011.a kella 18:20 paiku, Tallinnas Tammsaare teel, suunaga Mustamäe poole sõitvas bussis liinil nr 10 Autobussikoondis bussipeatuse juures, tõmbas LD´ilt omastamise eesmärgil jõuga kaelast ära kuldketi, mille küljes oli kullast ristikujuline ripats, väärtusega 370 EUR ja kuldkaelaketi, väärtusega 200 EUR. Kuna G.K rebis kannatanult kette kaelast ära jõuga, tõmmates nii kaua, kuni ketid purunesid, tundis kannatanu keti kaelast äratõmbamise käigus füüsilist valu ning kaelale tekkisid marrastused. Kuna kannatanu märkas G.K tegevust jõudis ta kinni haarata ühest kaelaketist, nii et see jäi tema kätte kuigi purunes, siis selle keti röövimine jäi süüdistatava poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata kuid teise keti koos ristikujulise ripatsiga ta omastas, joostes kannatanu juurest minema. Seega tekitas G.K kokku kannatanule varalist kahju 570 EURi väärtuses, millest 200 EUR väärtuses vara osas jäi röövimine lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kannatanule tekitati ja püüti tekitada antud teoga varalist kahju kogusummas 570 EUR ning füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused kaelal. Seega G.K, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega G.K, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, endi ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu LDi ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et, ta sisenes Kullerkupu peatuses bussi nr
2. Tal oli kaelas kaks kuldketti. Peenema keti otsas oli kuldrist väikese rohelise smaragdiga. Ta läks bussist väljumiseks keskmise ukse juurde. Talle lähenes neiu, kes bussiuste avamise hetkel haaras tal seljatagant kettidest kinni ja rebis jõuga enda poole. Ta haaras ise ühest ketist kinni ja sai jämedama keti kätte. Peenem kett koos ristiga jäi naisterahva kätte. Pärast kettide rebimist naisterahvas hüppas bussist välja ja jooksis minema. Ta kaelal oli kriimustus. Ta hakkas politseiga neiut jälitama ja pidasid ta kinni koos meesterahvaga ühe trepikoja ees. Keti väärtus 100 eurot, risti väärtus 270 eurot. See kett, mis tal alles jäi sa ka kahjustada. /t lk 2-5/; Kannatanu LD läbivaatuse protokolli koos joonise ja fototabeliga, kannatanul tuvastati kaela tagapoolel marrastus ja punetus (kriimustused). /t lk 6-10/; Asitõendi vaatlusprotokolli, fototabelit, vaadeldavaks objektiks on kullast katkine kaelakett, mis on tagastatud kannatanule. Tegemist kollasest metallist kaelaketiga, kett on lüliline ja paksus on 0,2 mm ning pikkus 25 cm. Ketil puudub kullaproovi märgistus. /t lk 12-13; 16-18/; Asitõendi vaatlusprotokolli, fototabelit, vaadeldavaks objektiks on kollasest metallist katkine kaelakett. Kett on lüliline. Kaelaketi paksus on 0,3 mm ja pikkus 28 cm. Ketil puudub kullaproovi märgistus. Kett tagastatud kannatanule. /t lk 14-15; 16-18/; Süüdistatava G.K kinnipidamise protokolli, 17.08.2011.a. peeti kahtlustuses KarS § 200 lg 2 p 7 alusel kinni G.K ja vabastati 19.08.2011.a. /t lk 19-20/; G.K ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ja seletas, et ta ei tea miks ta naisterahvalt keti rebis, kuna oli narkootikumide mõju all. Ta ei tea sedagi, mis number bussi peal ta oli. Mäletab, et teo pani toime sel momendil, kui ta bussist väljus. Samuti ei mäleta ta, kuidas ta selle keti naisterahva kaelast haaras. Tee peal helistas tema elukaaslane SBja teatas, et on nende maja ees aadressil XXX. Varastatud keti andis ta SB. Siis tuli politsei ja pidas neid kinni. Ta seda ei tea kuhu SB kuldketi pani. /t lk 21-24/; SB ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et tunnistab oma süüd ja seletas, et 17.08.2011.a. kella 18:00 helistas talle G.K, kes oli hüsteeriline ja teatas, et oli hetk tagasi röövinud ühelt naisterahvalt kullast kaelaketi. Olga palus tal maja ette tuua uued riided, kuna teda tuntakse ära. Olga vahetas riided ja andis tema kätte kuldketi mille oli varastanud. Ta pani keti endale tasku. Siis tuli politsei ja pidas neid kinni. Olga oli röövimise ajal narkojoobes. /t lk 42-44; 161-165/; SB ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabelit, SB näitab XXX maja kolmandat trepikoja esist, kus ta ootas kaasa võetud vahetusriietega G.K. Trepi peal Olga vahetas riided ja näitas röövitud kuldketti. /t lk 45-49/; Kohus, kuulanud ära süüdistatav süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kohtuistungil täielikku tõendamist leidnud. 2 G.K käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi, s.o. võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava G.K isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, karistusest kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on varem karistamata, omab elukohta, ei tööta. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata ja allutades ta käitumiskontrollile. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 74, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.K KarS § 200 lg 1 järgi ja karistada 2 aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 17.08 – 19.08.2011.a. (3 päeva) ja 20.03.2012.a. kuni 29.03.2012 s.o 10 päeva, kokku 13 päeva lugeda karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 aasta 3 kuud ja 17 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus G.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui G.K 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid - elama kohtu määratu alalises elukohas (Asunduse 4-6, Tallinn), ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata G.K Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. juhataja KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.K-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.03.2012.a. Tõkend – vahistamine tühistada ja vabastada G.K vahi alt kohtusaalist Välja mõista G.K-lt 725 eurot sundraha, toimiku koopa kulu 0,45 eurot ja kaitsja tasu summas 256.60 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 29.03.2013.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber
3. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa 3 kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 4