1-09-780/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-09-780 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.Z määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu P.Z määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.10.2009 otsusega mõisteti P.Z süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.Z ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi määrati P.Z-ile käitumiskontrolli ajaks kohustuseks heastada kuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni igakuuliste maksetena vähemalt summas 600 krooni 13-l kuul järjest ja 14-l kuul summas 100 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kannatanule Ober-Hausi Kinnisvara AS (tl 43–44). Nimetatud kohtuotsus jõustus 04.11.
4. 12.04.2010 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande P.Z kohta põhjusel, et hooldusalune ei ole asunud täitma kohtu poolt määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju (tl 50–51). Tartu Maakohtu 06.05.2010 määrusega peatati P.Z-ile Tartu Maakohtu 27.10.2009 otsusega määratud kohustus heastada kannatanule Ober-Hausi Kinnisvara AS kuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni kuni töökoha leidmiseni, kuid mitte kauemaks kui 3 kuuks, so kuni 05.08.
5. Samuti määrati talle kohustus läbida sotsiaalprogramm „XXXX“ (tl 53). 30.05.2011 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande pöörata P.Z-ile mõistetud tingimuslik vangistus täitmisele põhjusel, et P.Z ei täida kohtuotsusega määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Peale Tartu Maakohtu 06.05.2010 määruse jõustumist on P.Z tasunud (kuigi hilinemisega) kuriteoga tekitatud kahju kokku 3000 krooni ning on esitanud veel ühe maksekviitungi 1200 krooni tasumise kohta 21.10.2010, kuid see on tasutud rahandusministeeriumi, mitte kannatanu arvele. Käesoleval aastal ei ole P.Z maksekviitungeid kahjude hüvitamise kohta esitanud (tl 55). Tartu Maakohtu 29.07.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna taotlus ning tühistati P.Z suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning saadeti Tartu Maakohtu 27.10.2009 otsuse järgi kandmata karistuse 3 kuud vangistust ärakandmisele (tl 63–64). Nimetatud määrus jõustus 09.08.
6. 21.09.2011 esitas P.Z Tartu Maakohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks 2 kuuks, kuna tal on väike laps ning 2 kuu jooksul saaks ta tasutud võlajäägi 97,16 eurot (tl 70). Tartu Maakohtu 20.10.2011 määrusega rahuldati P.Z taotlus ja lükati vangistuse täitmisele pööramine edasi kuni 21.12.2011 (tl 72). 08.12.2011 esitas P.Z uue avalduse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kuna P.Z on tasunud kogu raha, tal on väike laps ja lapse isa viibib töö iseloomu tõttu lähetustel ning perekonnas on rasked majanduslikud tingimused (tl 74). Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis P.Z taotluse rahuldamata. Kohus viitas KrMS § 415 lg-le 3 ning märkis, et kohus on pikendanud vangistuse täitmisele pööramist ja andnud P.Z-ile võimaluse valmistada ette vangistuse täitmisega kaasnevate probleemide ületamine perekonnas. Ühtlasi ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis põhjendaksid vangistuse täitmise veelkordset edasilükkamist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.Z taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega lükata talle mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi 2 kuu võrra. P.Z leiab, et kohus pidanuks arvestama asjaolu, et tal on väike laps ja lapse isa viibib töö iseloomu tõttu lähetustes ja on kodust palju eemal. Seetõttu on lapse hooldamine, kasvatamine ja järelevalve põhiliselt tema ülesandeks. Praegu üürib nende perekond 2-toalist korterit. Juhul, kui lapse isa jääb lapse tõttu töölt ära, kaotab nende perekond elamispinna. Seega leiab P.Z, et vangistuse viivitamatu alustamisega võivad kaasneda rasked tagajärjed nii talle kui pereliikmetele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata ning P.Z määruskaebus rahuldamata. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
8. Esmalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega KrMS § 415 lg 3 mõttes. P.Z-ile mõistetud karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 29.07.2011 määrusega, mis jõustus 09.08.
9. Seega oli P.Z-ile teada juba eelmärgitud ajal, et tal tuleb minna kinnipidamisasutusse kandma 3-kuulist vanglakaristust. P.Z kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele asumine on viibinud rohkem kui 5 kuud, mistõttu ei ole käesoleval ajal enam tegemist vangistuse viivitamatu alustamisega. Samas on ringkonnakohtu hinnangul oluline rõhutada, et P.Z avalduse alusel on talle Tartu Maakohtu 29.07.2011 määrusega täitmisele pööratud vangistuse täitmist juba ühel korral Tartu Maakohtu 20.10.2011 määrusega edasi lükatud kuni 21.12.
11. Ringkonnakohus leiab, et P.Z puhul ei esine asjaolusid, mis oleksid käsitletavad erakordsetena ja mille tõttu kaasneksid rasked tagajärjed P.Z pereliikmetele ning mis tingiks veelkordse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et asjaolud, mille tõttu taotleb P.Z vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist – väikelapse olemasolu ja tema hooldamise, kasvatamise vajadus, lapse isa lähetuses viibimine – on tinginud juba varasemalt tema vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise. Seega on põhjendatud maakohtu poolt märgitu, et P.Z ei ole välja toonud uusi asjaolusid. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kindlasti ei ole KrMS § 415 lg-s 3 ettenähtud võimalus karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks mõttega kooskõlas olukord, kus karistuse täitmisele pööramist oleks võimalik 2 kuu kaupa korduvalt edasi lükata. Ringkonnakohtu hinnangul on eelviidatud sätte mõte eelkõige välistada olukord, kus süüdimõistetu suhtes viivitamatult karistuse täitmisele pööramisega võivad esineda teatavad erakordsed asjaolud ning mille tulemusena võivad kaasneda rasked tagajärjed kas süüdimõistetule või tema perekonnale. Sellega välistatakse või leevendatakse maksimaalselt olukorda, kus süüdimõistetu lähedastele või talle endale võiksid vangistuse täitmisele pööramisega kaasneda rasked tagajärjed. Igal juhul on ringkonnakohtu arvates oluline rõhutada, et reeglina pööratakse kohtulahend täitmisele viivitamatult.
12. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et P.Z karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, mistõttu tuleb P.Z asuda karistust kandma. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Aarne Sarjas