1-11-4815/10

1-11-4815 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4815 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. aprilli 2011 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.U (P.U) apellatsioon Viru Maakohtu
3. aprilli 2011 otsusele lühimenetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatava P.U apellatsioon Viru Maakohtu
4. aprilli 2011 otsusele kriminaalasjas 1-11-4815 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnkohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 15.04.2011 otsusega lühimenetluses mõisteti P.U süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS 68 alusel arvestati vahi all viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 03.04.
5. Maakohus arutas lühimenetluses P.U-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 08.12.2010 kella 15.00 paiku XXX juures juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX ja P.U tuvastati tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000, seeria nr 80-004518 alkoholi sisaldus X,XX mg/l +/- X,XX mg /l ja lõplikuks mõõtetulemuseks X,XX mg/l kohta väljahingatavas õhus ning keda vastavalt liiklusseaduse § 20 lg 3 `p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani P.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtus tunnistas P.U ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Maakohus leidis, et uuritud tõenditega on tuvastatud, et P.U juhtis 08.12 2010 XXX juures mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, seega sooritas kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et kergendavaks asjaoluks on P.U poolt süü tunnistamine ning kahetsemine. Maakohus tuvastas, et P.U on varem kriminaalkorras kuus korda karistatud ning viis korda on teda karistatud KarS § 424 järgi, s.o alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Väärteokorras on P.U karistatud 17 korda, neist alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest 3 korda ning alkoholiseaduse § 70 alusel 2 korda, trahvid on tasumata, osaliselt on täitmine aegunud. Maakohus asus seisukohale, et P.U on alkoholi kuritarvitamisega tõsiseid probleeme ning ei väärteokaristused ega kriminaalkaristused ei ole P.U pannud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seega tuleb P.U-le mõista karistuseks reaalne vangistus. Varasemad rahalised karistused ja tingimisi mõistetud karistused ei ole andnud soovitud tulemusi. P.U pani antud kuriteo toime katseajal. P.U-le oli katseajaks pandud täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Arvestades ülaltoodut leidis maakohus, et P.U-le tuleb mõista reaalne vangistus, kuid alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus arvestas, et teoga ei põhjustatud raskeid tagajärgi, tsiviilhagi asjas ei ole ning antud karistusele tuleb liita kandmata karistus, seega kokku ületab mõistetav liitkaristus üle poole keskmist karistusmäära antud kuriteo eest. Kuna kriminaalasi vaadatakse läbi lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu P.U esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas ning mõista kergem karistus. Samuti taotleb ta väljamõistetud sundraha ja õigusabi tasu vähendamist. Apellatsiooni põhjenduste järgi on ebaõige väide, et teda on KarS § 424 järgi karistatud viis korda, kuna uue liiklusseadustiku kohaselt ei oleks kõik viis kriminaalmenetlused vaid väärteomenetlused, kuna kõigil viiel korral ei ületanud joove X,XX mg/l kohta. Kuigi P.U oli katseajal keelatud alkoholi tarvitamine, toimus tema elus erakorraline sündmus ning seetõttu ta tarvitas alkoholi. Rooli istudes oli ta kindel, et alkoholi enam ta veres ei ole. P.U palub kohaldada tema suhtes KarS § 73 lg 4 või KarS § 73 lg 5 sätteid või vähendada reaalset vangistust või asendada vangistus ÜKT-ga. Maakohus ei võtnud arvesse karistuse mõistmisel P.U isikut, ei arvestanud sellega, et ta käis tööl ja maksis makse ning tal on pere ja XX.XX.XX sündis XXXX. P.U äia ja isa tervis on halb. -2 - P.U leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud sundraha 417 eurot on liiga suur, kuna Harju Maakohus mõistab lühimenetluses sundraha välja 208,52 eurot. P.U leiab, et õigusabi tasud on samuti liiga suured, kuna vandeadvokaat K. Kooga käis vanglas ainult 5 minutit ja võttis ainult ühe allkirja. Kohtuistung kestis ainult 20 minutit ning advokaat ei olnud isegi istungi lõpuni kohtusaalis. P.U ei ole võimalik tasuda 30 päeva jooksul menetluskulusid, kuna vangistuse tõttu ei ole tal sissetulekut. P.U taotleb tema karistuse kergendamist, kohaldada KarS § 73 lg 3,4,5 sätteid või KarS § 74 või KarS 751sätteid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et P.U apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates P.U apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon maakohtu otsusele on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusnormide rikkumist P.U karistamisel. Apellatsiooni põhisisuks on taotlus, et apellatsioonikohus kergendaks talle mõistetud karistust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on karistuse mõistmise osas piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad. Ringkonnakohus ei nõustu P.U apellatsioonis sisalduva arvamusega, et maakohus on mõistnud talle liiga karmi karistuse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti valitud karistusliigi puhul leidnud, et P.U puhul on otstarbekas määrata karistuseks just reaalne vangistus, mitte rahaline karistus. Karistuse määra osas leiab ringkonnakohus, et maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud õigesti KarS §-s 56 sätestatust ning arvesse võtnud ka kergendava asjaolu esinemist, so süü tunnistamist ja kahetsemist. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et P.U-le on mõistetud süüdistuses KarS § 424 järgi sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt kergem karistus (9 kuud vangistust), mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Siinkohal on ringkonnakohus arvamusel, et P.U-le mõistetud karistus on piisavalt põhjendatud, täitab preventiivsed eesmärgid, ei ole liialt karm ja on kooskõlas olemasoleva kohtupraktikaga ning P.U-le mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus. On arusaadav, et maakohtu otsusega liidetud Harju Maakohtu 16.12.2008 otsuse järgi ärakandmata karistus (1 aasta 1 kuu ja 5 päeva vangistust) tõi lõpptulemina kaasa süüdistatava jaoks karmi liitkaristuse, so 1 aasta 7 kuud ja 5 päeva vangistust, mis on ka ilmselt ka üheks ajendiks, et süüdistatav on asunud lühimenetluses tehtud käesolevat 15.04.2011 kohtulahendit vaidlustama. Muuhulgas on P.U apellatsioonis taotlenud talle mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus märgib, et kuigi üldkasulik töö on üks vangistuse alternatiividest, mida kohtul on vastavalt KarS §-le 69 võimalik kohaldada, ei tähenda see -3 - asjaolu veel, et kohus peakski mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendama, kuivõrd selline kohtu formaalne lähenemine karistuse mõistmisel oleks vastuolus karistuse mõistmise olemuse ja mõttega. Seega tuleb kohtul alati karistuse mõistmisel silmas pidada karistuseesmärkide saavutamise võimalikkust. Vastupidine kohtu tegevus oleks vastuolus ka KarS §-ga
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus P.U-le karistuse mõistmisel õigesti leidnud, et karistuseesmärke on P.U puhul võimalik saavutada üksnes vangistuse mõistmisega. Eraldi rõhutab ringkonnakohus, et P.U näol on tegemist süstemaatilise mootorsõiduki juhtijaga joobeseisundis ning temale varasemate kohtuotsustega mõistetud, rahalised ja tingimisi karistused ning enne tähtaega tingimisi karistuse kandmiselt vabastamised ei evi küllaldast eripreventiivset toimet. P.U on järjepidevalt lihtsalt eiranud elementaarset nõuet joobeseisundis sõidukirooli mitte asuda. Seetõttu P.U apellatsioonis rõhutatult märgitud süü tunnistamine, häbi ja kahetsus osutuvad P.U reaalset eelnevat käitumist arvestades olema seekord ebasiirad ja mitteusutavad. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et käesoleval juhul joobeseisundis sõidukiroolis olles põhjustas süüdistatav eesliikuvale sõidukile tagant otsasõidu. Seega kujutas P.U juhitav sõiduk ilmselget ohtu kaasliiklejatele. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonis märgitud süüdistatava pere rasket olukorda ja lähedaste keerulist ning halvenenud tervislikku seisundit, kuid käesoleval juhul ei saa need siiski olla asjaoludeks, et kergendada P.U-le mõistetud karistust. Samuti ei saa olla mõistlikku põhjendust olukorrale, kus väidetavalt depressiooni all kannatav süüdistatav õigustab hingeseisundiga joobeseisundis sõidukirooli asumist. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohtule ei saa olla etteheiteid seoses süüdistatavalt kriminaalmenetluskulude (sealhulgas sundraha) väljamõistmisega riigituludesse ja õigusabikulude väljamõistmisega vandeadvokaat K. Koogale, sest apellatsioonis esitatud põhjendused pole asjakohased ja ei sisalda tõsiseltvõetavaid argumente. P.U ei osutu esimeseks süüdimõistetuks, kellelt vangistuses viibides menetluskulud sisse nõutakse. Puutuvalt P.U-lt väljamõistetud sundrahasse summas 417 eurot, on vajalik märkida, et selline ongi II astme kuriteo puhul sundraha suurus, sest KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundrahaks 1,5 suurune kuupalga alammäär. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et P.U esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4 - Mati Kartau