, § 274 lg 1 järgi vangistusega 10 k, mis asendati ÜKT-ga 594 tundi (29.08.2012.a. seisuga on tehtud 467 tundi) Elukoht Xxx Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
4,8 lühimenetlus 12237600043 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista E.R
4,8 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 ja
otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (127 tegemata ÜKT tundi ümberarvestatuna vangistuseks on 2 kuud ja 3 päeva) ja mõista liitkaristuseks 6 kuud ja 3 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.02.- 08.02.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 6 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Tsiviilhagi Välja mõista E.R-ilt 5000 eurot HMkasuks (arve nr. XXXXXXXXX Swedbank) Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista E.R-ilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot - KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 115.20 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata E.R kriminaalmenetluse kulude kogusummas 550.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 45.85 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
kuritegu, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see oli toime pandud sissetungimisega. Otsuse põhjendus Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Kuna ta kohtus enda ülekuulamist ei taotlenud, arvestab kohus tema ütlustena kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi, mille kohaselt käis ta 2011.a. detsembris Mihhaili-nimeliselt tuttavalt saadud vihje peale XXX ühe maja juures kontrollimas vanametalli olemasolu. Kuuri seinast sisse vaadates nägigi ta metalli ja tal tekkis mõte see metall sealt ära viia ja maha müüa. 2012.a. jaanuari lõpus läks ta talu juurde tagasi ja lõhkus kahe kõrvalhoone uste lukud ja seda sellepärast, et jätta metalliostjale muljet, et tegemist on temale kuuluvate hoonetega. 2012.a. veebruari alguses läkski ta juba koos ostjaga talu juurde ja metall tõsteti kaubikusse. Ostja võttis metalli niipalju, kui kaubikusse mahtus ja maksis selle eest talle 200 eurot. 2 Edasi leidis ta internetist teise ostja, kes soovis osta kombaini. 7.veebruaril mindi talu juurde koos ostjaga kombaini ära viima, kuid seal oli naisterahvas – talu omanik ja müük jäi katki. Ta läks ära koju, kuid mingi aja pärast tuli politsei koos kombaini ostjaga ning ta viidi politseisse. Süüdistatava süü on tõendatud lisaks tema poolt süü tunnistamisele ka: - kannatanu HM ütlustega, mille kohaselt sõitis ta 7.veebruaril 2012.a. oma talu juurde, sest eelnevalt oli talle teatatud, et talus on käinud vargad. Küüni värav oli avatud ja talu õuele viis sissetallatud rada. Mingi aja pärast sõitis talu juurde traktor, mille juht teatas, et tuli talle müüdud kombaini järele. Selle peale helistas kannatanu politseisse. Kuuldes politsei kutsumisest põgenes traktoris istunud teine meesterahvas metsa. Kannatanu esitas 03.04.2012.a. ülekuulamisprotokolli juurde ka varastatud asjade nimekirja ja tsiviilhagi, mille kohaselt hindas ta tekitatud kahju väärtuseks 5000 eurot; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Näha on territooriumil kahte kuuri, mille juurde viivad sissetallatud jalgrajad. - Tunnistaja ME ütlused, millest nähtub, et tal oli internetis kuulutus, et ostab põllutehnikat. Temaga võttis ühendust üks eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes pakkus kombaini. 03.02.2012.a. käis kombaini vaatamas ja avaldas soovi seda osta. Kui ta kombainile traktoriga järgi läks, oli kohapeal tegelik omanik ja müüja jooksis metsa. Müüja oli talle öelnud, et talu pidavat olema tema isa oma, aga isa suri ära. Nimetatud tõendite kohaselt on tuvastatud, et XXX talu ja talu kuurides asunud metallist asjad, millised E.R kui enda omad ära müüs, kuulusid tegelikkuses HM . Seega oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste asjadega ja E.R-i tegevuses on
4,8 kuriteo objektiivne koosseis, sest ta võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole oluline, kas isik jätab äravõetud võõrad asjad endale või realiseerib need edasi teistele isikutele raha eest. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Varguse pani ta toime sissetungimisega, kuna esemed asusid lukustatud kuurides ja nende juurde pääsemiseks tuli uste lukud lõhkuda (
8) E.R-i on varem karistatud varguste eest, viimati 17.10.2006.a. Harju Maakohtu otsusega. Seega on õige
4 – korduvus. Kuigi ta pani antud kuriteo raames toime varguse kahel korral, ei ole õige käsitleda neid süstemaatiliselt toimepanduna, sest 17.10.2006.a. otsusega karistatud varguse ja käesoleva kriminaalasja raames arutatavate varguste vaheline ajavahemik on pikk ja nii ei saa E.R-i kohta öelda, et varguste toimepanemine oleks olnud tema põhiliseks elatusallikaks või elustiiliks. Tsiviilhagi Kannatanu HM on esitanud süüdistatava vastu tsiviilhagi 5000 euro nõudes. Hagisumma koosneb varastatud ja lõhutud asjade maksumusest. Tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamise õigusvastasuse üheks viisiks VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine kannatanu omandi rikkumisega, mille hulka kuulub ka vargus. Kriminaalasjas on kohtulikul uurimisel tõendatud E.R-i süü vargusega HMile kahju tekitamises. Süüdistatav ei vaielnud kriminaalasja kohtulikul arutamisel tsiviilhagile vastu, mistõttu tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 440 lg 1 kuulub HM tsiviilhagi rahuldamisele. Karistamine Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud, mida vähendades ühe kolmandiku võrra, jääks karistuseks 4 kuud. Kuna kuriteod pandi toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb tegemata tunnid ümber arvestada vangistuseks ja
lg 2 sätteid kohaldades suurendada mõistetud 4 kuulist vangistust eelmise otsuse järgi mõistetud kandmata karistuse võrra. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid karistamist üldkasuliku tööga. 3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huve. E.R on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et E.R on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kuriteod pani toime natuke üle kuu aja möödumisel eelmise kohtuotsuse tegemisest, ei ole põhjendatud tema karistamine kergemaliigilise karistusega. Süüdistatav ei tööta, tal puudub kindel sissetulek. Need asjaolud annavad kohtule põhjendatud aluse eeldada, et rahalist karistust süüdistatav tasuma ei ole võimeline. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Vangistuse määra valikul välistab kohus karistuse minimaalses määras, kuna varastatu väärtus oli küllalt suur ja kannatanule tekitati vargusega olulisest kahjust suurem kahju. Samas arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, ei pea kohus vajalikuks mõista ka prokuröri poolt küsitust rangemat karistust. E.R tuleb vangistus reaalselt ära kanda, sest
lg 7 kohaselt kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega arvestusega, et üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse
Karistusseadustik ei näe ette võimalust üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo eest mõistetava liitkaristuse uuesti üldkasuliku tööga asendamist. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.