KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-7270 (12230110190) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvi

§ 266

lg 1, 199 lg 2 p 4,8 järgi; 6) 22.10.2007.a.

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi; 7) 21.04.2009.a.

§ 199lg 2 p 4,8 järgi; 8) 11.10.2010.a.

Harju Maakohtu poolt § 199 lg 2 p 5,8,9, 209 lg 2 p 1 järgi; 9) 14.05.2012

§ 25lg 2 - 199 lg p 5, 8, 9; 199 lg 2 p 9 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust, Kr

MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 8 kuud vangistust KarS § 74 alusel koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, 6 kuud ja 29 päeva vangistust ei pööratud täitmisele katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata, Kaitsja RESOLUTSIOON Leelo Viil Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 ja mõista karistuseks 6 Tunnistada süüdi F.K KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt F.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud ja 29 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada F.K suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 28.07.2012.a.. Välja mõista F.K-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD F.K süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud süstemaatiliste varguste eest , uuesti 28.
2. 2012 kl 16.08 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas №rde Centrumis Lootsi 7 kauplusest Winestore ära võtta ühte pudelit konjakit MEVKOW VS hinnaga 40 eurot, millega möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Seega F.K pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.K tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 28.07.2012.a. juhuslikult pudeli konjakit ja pani kilekotti.. /tl 9-12/. võttis Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: • №rde Centrumi avaldusega / tl 2 /; • • tunnistaja K. V ütlustega selle kohta, et olles tööl 28.07.2012.a. kella 16.08 ajal №rde Centrumis tuli häire Winestore kauplusest., kuna isik oli möödunud kassast kauba eest maksmata. Turvakontrolli käigus leiti pudel konjakit väärtusega 40 eurot, mis tagastati kauplusele / tl 3/; 14.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega / tl 39-41/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et F.K isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Seega F.K pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.K on kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest 9 korda karistatud. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid F.K on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. Inkrimineeritav kuritegu on samuti toime pandud katseajal. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. F.K on kriminaalkorras karistatud 9 korda ning väärteokorras 82 korda. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on 40 korda karistatud NPAS § 15-1 järgi; ta on toime pannud rea teisi väärtegusid. Inkrimineeritava kuriteo pani F.K toime lühikese aja möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest ning katseajal. F.K on valinud elustiiliks varguste toimepanemise. Ta on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline katseaega edukalt läbima ning kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud F.K loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik