1-10-5245/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg, koht

1. novembril
2. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-5245 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Prokurör X Kriminaalasi Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küslimus Süüdimõistetu V.U isikukood: X; elukoht: X juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 RESOLUTSIOON Jätta vabastamata V.U temale Tartu Maakohtu 15.06.2010.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 20.11.
3. a. Menetluse käik ja asjaolud V.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.06.
4. a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.03.
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 14.03.
6. a määrusega vabastati V.U temale Tartu Maakohtu 15.06.
7. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.04.
8. a ja allutati elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. V.U kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning määrati talle KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 7 alusel järgmised kohustused:
9. mitte tarvitada X;
10. lõpetada keevitaja eriala omandamine X; 1
11. läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetav sotsiaalprogramm. Tartu Maakohtu 05.05.
12. a määrusega pöörati täitmisele kandmata karistus 1 aasta ja 19 päeva vangistust. V.U oli katseajal tahtlikult rikkunud talle ennetähtaegsel vabanemise määratud kohustust mitte X. Vähem kui kuu aega pärast vabanemist tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,05 mg/l kohta. Karistusaeg algas15.11.
13. a ja lõpeb 04.12.
14. a. Õigus ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis 15.11.2012.a. V.U on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 23.03.2001.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi 6 kuud vangistust ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; 2) 20.06.2003.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 329 ja 424 järgi 1 aasta vangistust; 3) 22.03.2010.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 2 aasta ja 6 kuud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.U kindla ametliku töökohata. Omab autolukksepa kutset ja enne vangistust töötas kodus autosid remontides. Lähivõrgustiku moodustavad pensionärist X ja X. Pojad on mõlemad kriminaalkorras karistatud. Suhtleb ka endise X, X. Individuaalse täitmiskava alusel läbis X. Sotsiaalprogramm X on kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel läbimata. Toimunud vestlused enda kuritegude võimalikest tagajärgedest ja alkoholi mõjust enesele ja lähedastele. Kriminaalhooldusametniku teabe kohaselt V.U vabaduses elukoht X majas X. X on nõus X seal elamisega. Kindel X. Varem on teinud X oma maja X. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et V.U distsiplineerida on vähetõenäoline, arvestades tema nelja kriminaalkaristust X juhtimise eest. See pole õnnestunud kinnipidamiskohas ega varasemalt kriminaalhoolduse käigus. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt ei soovi V.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Seetõttu ei planeeri ametnik ka tegevusi ja kohustusi riskide maandamiseks. V.U seletas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja eelistab karistuse lõpuni kandmist. Ta ei oska kriminaalhooldusel käituda. Prokuröri leiab, et V.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et V.U tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimuse arutamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 1/2 vangistusaja ärakandmise järel. Arvestades V.U isikut, tema varasemat elukäiku, samuti neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, ei ole põhjendatud V.U vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega. 2 V.U X. Materiaalsed alused vabanemisel toimetulekuks on küllaldased. Varasemad eluviisid ja samasuguste kuritegude kordumine on teda korduvalt viinud vanglasse, viimane kord kiiresti pärast vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.U on kriitiline enda käitumise suhtes, et ta pole suuteline nõuetekohaselt käituma, kuid see ei ole asjaolu, mis sellist käitumist õigustab. Arvestades järelejäänud väga lühikest kandmata karistusaega paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine V.U raskemasse olukorda, kui vangistuse lõpuni kandmine. neil põhjustel ja juhindudes KarS § 76 lg 3 jätab kohus V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ene Muts täitmiskohtunik 3