lg 2 p 4,7,8, 274 lg1, 334 lg2 p1, 333 lg1-22 lg3 järgi; 4) 18.10.2007
lg 2 p 4,7 järgi; 5) 28.11.2008
lg 2 p 5,9 järgi; 6) 07.09.2009.a.
lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi; 7) 22.09.2009.a.
S § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi; 9) 16.03. 2012.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust, vabanes 14.09.2012.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi B.B KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. järgi ja mõista Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel B.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Kohaldada B.B suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 07.10.2012.a. Välja mõista B.B-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot . Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD B.B on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti viibides 7.10.2012.a. kella 10:15 ajal viibides Tallinnas, Haabersti 1 asuvas kaupluse Haabersti JYSK müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, JYSK Linnen`n Furniture OÜ-le kuuluvat 2 voodipesu komplekti, nimelt 1 komplekti Hortensia 200x220/2x50x70, maksumusega 59,99 € и 1 komplekti Baroque 200x220/2x50x70, maksumusega 59,99 €, kogumaksumusega 119,98 €, pani oma seljakotti, möödus kassast kauba eest tasumata ning väljus müügisaalist, kuid ei jõudnud oma tegevust lõpule viia seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Seega B.B, kes on varem toime pannud vargusi, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistatav B.B tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et läks 07.10.2012.a. varguse eesmärgil Rocca al Mare kauplusesse JYSK. Ta pani seljakotti kaks voodipesu komplekti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Ta võttis 10 purki kalamarja, pani need seljakotti ning möödus kassadest. Kalamarja kavatses ära müüa. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kahetseb oma tegu.. (tl 25-28). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja I. L ütlustega selle kohta, et 07.10.2012.a. B.B väljus Haabersti JYSK kauplusest tasumata 2 voodipesu komplekti eest, mis olid seljakotis /tl 4/; avaldusega (tl 2); õigusvastase teo toimepanemise aktiga /tl 3/; karistusregistri väljavõttega /tl 11-24/; Harju Maakohtu 16.03.2012.a. otsusega nr 1-12-2510 /tl 30-31/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.B isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega B.B pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.B on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Samuti korduvalt karistatud Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud , sh NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Teda on varasemalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis on käesolevaks ajaks tasumata. B.B puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole saavutatavad karistuse eesmärgid. B.B pani kuriteo toime väljakujunenud ja läbimõeldud käitumismallide kohaselt. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt on varguste toimepanemine tema sissetulekuallikas ning ta paneb vargusi toime sihikindlalt ja süstemaatiliselt. B.B vabanes eelmise karistuse kandmiselt 14.09.2012.a. Inkrimineeritava kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest. B.B suhtes on välistatud KarS § 74 ja 69 sätete kohaldamine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. B.B on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega, teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, seejuures NPAS § 15-1 järgi. Kohus leiab, et B.B suhtes on võimalik karistuse eesmärk saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega. Vaatamata sellele on B.B peale vabanemist kohe asunud toime panema uusi kuritegusid. Viimane asjaolu näitab veenvalt, et varasemad karistused pole vähimalgi määral mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et B.B on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.