4-12-3650/7

Väärteoasi nr.4-12-3650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 06.09.2012.a. Otsuse teinud kohus Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Menetlusalune isik B.S, isikukood xxx, Elukoht xxx Kohtuistungil osalenud isikud *kohtuvälise menetleja – PP kesklinna PJ- esindaja Terle Keskküla *menetlusalune isik B.S (kannab Arestimajas karistust alates 30.08.2012.a. – aresti 20 päeva) Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi NPALS § 151 järgi: Ida PJ -väärteoasi nr. 2315,12,008007 (narkootikumide tarvitamine 14.07.2012.a.) Kesklinna PJ: 1)väärteoasi nr. 2316,12,007669 (narkootikumide tarvitamine 09.07.2012.a.) 2)väärteoasi nr. 2316,12,008652 (narkootikumide tarvitamine 06.08.2012.a) LÕPPOSA 1 Mõista B.S-ile NPALS § 15 järgi kolme väärteo eest karistuseks arest 20 päeva. Aresti kandmise koht Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6). Aresti kandmisele asuda 01.10.2012.a. Aresti kandmisele mitteasumisel otsuses märgitud kuupäeval kohaldada B.S-i suhtes sundtoomist karistuse kandmisele. V™S § 38 ja KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel välja mõista B.S-ilt ekspertiisitasu kolme ekspertiisi eest kokku 105 eurot, milline tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Apellatsiooni esitamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteod B.S-ile oli Kesklinna politseijaoskonnas koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et olles kinni peetud 09.07.2012.a. kell 13.11 Tallinnas Koidu 12 maja ees, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. B.S-ile oli koostatud Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonnas väärteoprotokoll selle kohta, et 14.07.2012.a. kell 13:26, olles kinni peetud Tallinnas Mustakivi 17 asuvas Prisma kaupluses, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kesklinna politseijaoskonnas oli koostatud talle väärteoprotokoll selle kohta, et olles kinni peetud 06.08.2012.a. kell 23:55 Tallinnas Jakobi 12 maja juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Otsuse põhjendus Menetlusalune isik ei eitanud narkootikumide tarvitamist. Kohus leiab, et B.S-i poolt narkootilise aine tarvitamine enne 09.07.2012.a. kella 13:11 kinnipidamist on tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga nr 1867T millest nähtub, et menetlusalusel isikul oli uriinis, mis võeti 09.07.2012.a. kell 14:25, narkootilist ainet fentanüüli ja metadooni. Lisaks neile leiti uriinist ka nordasepaami ja 7amiinoklonasepaami Samuti on B.S-i poolt narkootilise aine tarvitamine enne 14.07.2012.a. kella 13:26 kinnipidamist tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 1945T, millest nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas menetlusaluse isiku uriinis, mis võeti 14.07.2012 a. kell 14:43, narkootilise aine fentanüüli ja metadooni. Lisaks neile leiti uriinist ka nordasepaami ja 7amiinoklonasepaami Samuti on B.S-i poolt narkootilise aine tarvitamine enne 06.08.2012.a. kella 23:55 kinnipidamist tõendatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 2169T, millest nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas menetlusaluse isiku uriinis, mis võeti 07.08.2012 a. kell 06:05, narkootilise aine fentanüüli ja metadooni. Kuna väärteoasja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et B.S oleks olnud arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud narkootilise aine fentanüüli ja metadooni tarvitamiseks, samuti ei kajastu ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda, et B.S-i organismi sattus narkootiline aine muul viisil, kui seda ise teadlikult tarvitades, on menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta enne 09.07.2012.a. 14.07.2012.a. ja 06.08.2012.a kinnipidamist tõendatud ning väärtegu on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles B.S-i karistamist 21 -päevase arestiga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja karistuse eripreventiivset eesmärki. NPALS (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus) § 151 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohus leiab, et B.S ei ole võimalik karistada rahatrahviga. Väärteoprotokollidest nähtub, et ta ei tööta ning seega puudub tal ka kindel sissetulek. Seega puuduvad tal ka võimalused rahatrahvi tasumiseks. Karistusregistrist nähtuvalt on B.S ka varasemalt karistatud mitmesuguste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas NPALS § 151 järgi. Eeltoodust tulenevalt ning isiku mõjutamiseks mitte toime panema uusi süütegusid peab kohus põhjendatuks mõista B.S-ile karistuseks arest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 2 Varasemad arestid ei ole talle mõju avaldanud, isik on jätkanud narkootikumide tarvitamist. 1 Viimati on B.S karistatud Harju Maakohtu 13.06.2012.a otsusega NPALS § 15 järgi arestiga 20 päeva ning arutatavad väärteod pani ta toime peale kohtuotsuse tegemist. Eelnevalt on teda 17.04.2012.a. otsustega karistatud kokku arestiga 10 päeva. Vaatamata mõistetud karistustele on B.S taas kolmel korral tarvitanud narkootikume. Kohus peab põhjendatuks ka seekord pikaajalise aresti, s.o. 20 päeva, kohaldamist. B.S väitis kohtuistungil, et käib regulaarselt arsti juures ja saab mingisugust ravi, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitanud ei ole. Siiski võttes arvesse menetlusaluse isiku väiteid ravi vajaduse kohta, ei määra kohus tal karistuse kandmise koheselt peale eelmise karistuse ärakandmist, vaid alates 01.10.2012.a., et ta saaks vahepeal arsti juures käia. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 2 kohaselt, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Lähtudes V™S §-st 111 p 8, mille kohaselt peab kohtuotsuse lõpposas olema kajastatud ka menetluskulude otsustus ning KrMS §-st 175 lg 1 p 3, mille kohaselt on menetluskuluks joobe tuvstamisega tekkinud kulud, tuleb menetluskulud KrMS 180 lg 1 alusel täies ulatuses välja mõista B.S-ilt. Kuna antud väärteoasi hõlmab kolme B.S-i suhtes NPALS § 151 järgi läbiviidud menetlust, kus väärteoasjas oli joobe tuvastamise maksumuseks 35 eurot, on menetluskuluks joobe tuvastamise tasu kogusummas 105 eurot. Menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, sest kohtuväline menetleja ei ole siiski pädev ainuüksi isiku väliste tunnuste alusel kindla teadmisega väitma, et isiku käitumis- ja kõnehäired on tingitud narkootilise aine tarvitamisest. Selleks on vaja eriteadmisi ning tuvastada ekspertiisiga narkootilise aine esinemine või mitteesinemine isiku uriinis või veres. Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p.
2. Kohtunik 3