← Eesti

4-12-4230/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4230 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuistun

§ 66

-1 lg 1 järgi Menetlusalune isik O.D , isikukood: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Hannes Küünarpuu esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.D LS §

§ 66-1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva.

Karistuse kandmise 02.09.2012.a. kell 10.

  1. algust arvestada alates Karistus kuulub kandmisele Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Arestimajas (Rahumäe tee 6, Tallinn). KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võtta O.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 03.09.2012.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kohtuotsuse põhiosa. O.D,le on koostatud väärteoprotokoll nr AB
  2. teda süüdistatakse selles, et tema 02.09.2012.a. kella 10.33 ajal juhtis mootorsõidukit reg nr.xxx juhile keelatud seisundis, kusjuures ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,47 +- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST, ARBK-0032, taatlemistunnistus TTCR 12-00031, taadeldud 11.mai 2012.a. O.D juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. O.D rikkus oma tegevusega LS §§ 69 lg 5 ja 33 lg 2 p
  3. Väärtegu on kvalifitseeritud LS §

§ 66-1 lg 1 järgi.

O.D tunnistas end väärtegude toimepanemises täielikult süüdi. Tema süü on tõendatud peale tema enda süü tunnistamise ja ütluste ka dokumendiga liikluskindlustuse kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta, millest nähtub, et kehtivat liikluskindlustust sõiduautole xxx O.D ei ole. Samuti on süü tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et alkoholisisaldust O.D väljahingatavas õhus mõõdeti alkomeetriga Alcotest 7110 nr ABRK-0032, alkomeeter on taadeldud 11.mail 2012.a. ja selle kohta on antud välja taatlemistunnistus TTRC-12-

  1. Mõõtetulemuseks on saadud 0,42 mg/l. LKindlS § 661 lg 1 sätestab, et liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama § lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 2 p 9 kohaselt on juht kohustatud siis, kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus; Liiklusseaduse § 224 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisel lubatud alkoholi piirmäära ületades. Antud § lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt toimepandule tuleb O.D karistada. O.D on karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest 2012.a. juba kolmel korral rahatrahviga. Viimati 13.juulil 2012.a. O.D on rahatrahvid küll tasunud, kuid jätkab liiklusseaduse nõuete rikkumist, kusjuures tema rikkumised on muutunud raskemaks. O.D juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes kella 10.30 ajal, ehk ajal, mil liiklus on suhteliselt tihe. Sellega pani O.D ohtu teiste liiklejate vara, tervise ja elu. Lisaks sellele puudus isikul sõiduki kohta ka vajalik liikluskindlustus. Seega O.D pani ühe teoga kaks väärtegu. Kohus leiab, et O.D tuleb karistada arestiga, kuna varasemalt määratud rahatrahvid ei ole temale avaldanud vähimatki mõju. Meedias on liiklejate tähelepanu korduvalt juhitud sellele, et algamas on uus kooliaasta, kus paljud lapsed lähevad kooli esimest korda. On palutud kõikidel liiklejatel olla eriliselt tähelepanelikud seoses algava kooliaastaga. Selline kõrgendatud tähelepanu on vajalik eelkõige laste kaitseks. Kahetsusväärne , et O.D pani 2.septembril toime liikluse ühe raskeima rikkumise – alkoholijoobes sõidukijuhtimise. Selline tegevus näitab ilmselgelt üleolevat suhtumist õiguskorda ja teistesse inimestesse. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette LS § 224 lg
  2. Anne Rebane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.