Obsah (4)

§ 227§ 230§ 242§ 203

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013, Tartu Väärteoasja number 4-13-222 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma Kohtuist

§ 227

lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemises, 14.01.2012 möödasõidunõuete rikkumise eest, s.

§ 230

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, 14.01.2012 liiklusnõuete muu rikkumise eest, s.

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning 14.01.2012 registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest, s.

§ 203ettenähtud väärteo toimepanemises. Kar

S § 63 lg 1 alusel mõistis maakohus V.I-le karistuseks LS § 227 lg 4 järgi 15 päeva aresti ning võttis LS § 227 lg 5 p 3 alusel V.I-lt 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõiguse.

1. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et V.I pani toime kolm väärtegu ühe teoga. KarS § 63 lg 1 alusel mõistis maakohus karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 227 järgi. Maakohus märkis, et V.I pani toime kolm ohtlikku rikkumist, asetades ohtu mitte ainult enda vaid ka teised liiklejad ja tema sõiduautos olevad sõitjad. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Maakohtu hinnangul saab süüdistatava karistusandmetest järeldada, et liiklusseaduse rikkumiste osas on V.I piisav kogemus. Maakohus leidis, et V.I pani toime väärteod otsese tahtlusega. Ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 2.
2. Maakohus märkis, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on V.I varem kriminaalkorras karistatud ühel korral rahalise karistusega, mis on tasumata, ning ajavahemikul 02.09.2010–20.09.2012 väärtegude toimepanemise eest 16 korral, sh 12 korral liiklusseaduse järgi (korduvalt sõidukiiruse ületamise eest, juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest, lubatud alkoholi piirimäära ületamisega sõiduki juhtimise eest) ning 12 väärteo toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. V.I-le on 15.12.2011 LS § 227 lg 2 järgi määratud lisakaristuseks sõiduki juhtimise äkavõtmise 2 kuuks. Maakohus leidis, et V.I-le rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ning ta ei ole rahalise karistuse ega juhtimisõiguse äravõtmise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on õigustatud rakendada karistuse valikul teist karistuse liiki – aresti sanktsiooni keskmise määra lähedal. Kuigi V.I on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud lühiajalise lisakaristusega – temalt on juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks – ei ole selline lisakaristus tema suhtes oodatud mõju avaldanud ning ta on pannud uuesti toime liiklusalased väärteod, millega seadis ohtu iseenda elu ja tervise ning teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus leidis, et süüdistatav on sõidukijuhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, kuid LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud madalamas määras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
3. V.I kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist V.I-le mõistetud karistuse osas ning V.I karistamist 15 päevase aresti ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 3.
4. Apellatsiooni kohaselt on V.I ülalpidamisel 2,5 aastane laps ja vaimupuudega abikaasa ning ta ei ole varem pere majandusliku olukorra tõttu suutnud trahve tasuda, kuid suudab seda nüüd teha, kuna töötab praegu ja omab püsivat sissetulekut. Arestimajas viibimise tõttu ei saanud V.I kohtule varem tõendeid töökoha, sissetuleku ja ülalpeetavate kohta esitada. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus karistuse mõistmisel võtnud arvesse V.I perekonnaseisu ja töökoha olemasolu ning on jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele sellest, et varem määratud karistused ei ole olnud tulemuslikud. Kaitsja leiab, et V.I õigus igakülgsele kaitsele ei olnud täies ulatuses täidetud. Kaitsja hinnangul ei ole V.I-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks põhjendatud, kuna uute eksamite sooritamine 2 toob kaasa kulutusi ning vähendab V.I töötasu. Kaitsja hinnangul võimaldavad V.I iseloomustavad asjaolud vähendada mõistetavat karistust KarS 61 lg 1 kohaldamisega alla LS § 227 lg 5 p 3 alammäära. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohtu istungil toetasid menetlusalune isik V.I ja kaitsja esitatud apellatsiooni selles toodud motiividel. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta maakohtu otsuse V.I-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas muutmata. 5 Ringkonnakohus, olles uurinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et Viru Maakohtu 15.01.2013 otsuses esitatud karistuse mõistmise motiivid ja järeldused V.I väärteoasjas on põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. 5.1 Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi. 5.2 Ringkonnakohus peab aga vajalikuks teha maakohtu otsuse resolutiivosas vastavalt V™S §-le 147 lg 1 p 2 täpsustused ja lugeda õigeks V.I süüdi tunnistamine väärtegude toimepanemises Liiklusseaduse § 230 lg 1, § 242 lg 1 ja § 203 kuupäevaliselt mitte 14.01.2012, vaid 14.01.
6. Eelnimetatu puhul on tegemist ilmse numbrilise eksimusega aastaarvus ning maakohtu otsus sisuliselt jääb seejuures muutmata.
7. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks V.I-le väärteo toimepanemise eest mõistetud lisakaristus. 6.1 Ringkonnakohtu istungil jäid menetlusalune isik ja kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning palusid maakohtu otsus V.I-le mõistetud lisakaristuse osas tühistada, kuid mingeid uusi asjaolusid, millised poleks maakohtule teada olnud, välja ei toonud. 6.2 Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15.01.2013 otsuses (tl 26-27) esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased. Maakohus on motiveerinud, miks on V.I-le põhjendatud lisakaristuse mõistmine ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega. 6.3 Karistamise alus on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa V.I-le määratud lisakaristuse kergendamise. Maakohus on juba motiveerinud, et varasem lühiaegne lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks pole süüdistatava suhtes mõju avaldanud. Ringkonnakohus leiab samuti, et V.I-le on erinevate karistustega antud korduvalt signaal ja võimalus teha liiklusseaduse rikkumistest tulenevalt õiged ja vajalikud järeldused oma edasise elu korraldamiseks. Paraku ei ole varasemad karistused mõistuspärast preventiivset toimet V.I käitumises edasiselt näidanud. 6.4 Ringkonnakohus mõistab V.I pere majandusliku olukorra võimalikku halvenemist ja V.I võimalikku töökoha kaotust seoses mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Samas kui V.I enda sõnade kohaselt oli ta töökoha saanud 2012 detsembris, siis pidi ta jaanuaris 2013 ilmseid liikluseeskirjade rikkumisi toime pannes arvestama ka võimalike oluliste kitsendustega tema pereelu toimetulekus, kui talle hiljem karistus mõistetakse. 3 6.5 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et seadust mittejärgides olid V.I-le juba varasemalt teada tema kohustused pere ees, väikelapse olemasolu ja abikaasa haigus, kuid ometigi ei takistanud need teadmised teda mitmeid liiklusseaduse sätteid tahtlikult rikkumast. 6.6 Maakohus leidis seega õigustatult, et süüdistatav on sõidukijuhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks ja LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatu kohaselt tegi seda niigi sanktsioonis ettenähtud madalaimas määras - juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Lisakaristuse kergendamine alla sanktsiooni alammäära ja muuhulgas KarS 61 lg 1 sätte kohaldamine ei oleks käesoleva asja tehiolusid arvestades ilmselgelt kooskõlas V.I tahtliku süülise tegevusega ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetega tema isiku puhul.
8. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioon rahuldamata ja V.I-le maakohtu otsusega mõistetud lisakaristus muutmata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4 Paavo Randma