4-11-4771/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 11.aprill 2012.a. Rapla Väärteoasja number 4-11-4771 Väärteoasi I.H kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna Märjamaa konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Aavo Väli 29.novembri 2011.a. otsusele Karistusseadustiku § 218 lg. 1 järgi. Menetlusalune isik I.H (isikukood xxx, elukoht xxxxxx xxx xx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx) Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna Märjamaa konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Aavo Väli (Sauna 1a Märjamaa Rapla maakond) kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta I.H kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna Märjamaa konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Aavo Väli

1. novembri 2011.a. otsusele I.H süüdistuses Karistusseadustiku § 218 lg. 1 järgi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium ja viitenumber
2. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta samast päevast arvates 7 päeva jooksul sellest maakohtule kirjalikult teatama. 2 Asjaolud ja kaebuse sisu Väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse kohaselt varastas I.H 26.oktoobril 2011.a. kella 15.30 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita k. asuva lauda juurest vaba juurdepääsu kasutades 12 sarikaprussi väärtusega 35 eurot. I.H tegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg. 1 ette nähtud väärteona s.o. väheväärtusliku asja vargusena. I.H ei nõustu karistusega ja taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt oli I.H töötanud mõned päevad sama lauda lammutamisel ja omanik ES oli talle lubanud tasuks paarkümmend prussi. Otsuses märgitud kuupäevadel viis ta renditud kaubikuga 12 prussi lauda juurest oma elukohta. Kaubiku omanik AL on E.S paarimees ja kaubikut võttes jätnud I.H selle üleandjale teate, et ta läheb sama lauda juurest puid vedama. Sarikate laadimise ajal tuli tema juurde A.L, kes helistas E.Sle ja andis telefoni I.H kätte. E.S ei olnud telefonist hästi kuulda ja I.H viis sarikad autoga oma elukohta, kust E.S viis sarikad endale kütteks. E.S tegi ka avalduse politseisse. 12 prussi äratoomine olnud algul E.Sga kokku lepitud. Kaebusest nähtub veel, et lauda edasisel lammutamisel oleks lauda ette pandud sarikad jäänud tööd segama. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et ES ja AL lammutasid lauta ja I.H pakkus töö tegemiseks oma abi, soovides tasuks lammutusest tulevat puitu. I.H-le selgitati, et puidu saab ta tasuks pärast seda, kui töö on tehtud. Pärast töö tegemist pidi selguma I.H tasuks jääva puidu kogus ja liik. I.H ei asunud tegelikult tööd tegema, vaid ootas aja, mil omanikke objektil ei viibinud ja viis parema materjali renditud kaubikuga oma elukohta. Kuna omaniku luba selleks puudus, siis on tegemist vargusega. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja ei ole soovinud kaebuse lahendamist kohtuistungil ja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Kohus peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg.
3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest I.H käitumises on süüks arvatud väärteo koosseisu subjektiivsed ja objektiivsed tunnused tõendatud. Kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud ES ütlustest nähtub, et I.H pidi saama lammutusest tulevat materjali tasuks pärast töö tegemist. I.H viis aga 12 sarikat oma elukohta ilma loata ja laadis kaubikule ka teist koormat. AL polt antud ütlustest nähtub samuti, et I.H puudus luba lammutusest tuleva puidu võtmiseks ja teise koorma laadis ta kaubikust maha alles pärast suurt vaidlust. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda ja nende põhjal saab lugeda tõendatuks, et I.H pidi teadma, et tal puudus luba puidu võtmiseks. Kui ka I.H tegi enne 26.oktoobrit 2011.a. E.S heaks lammutustöid, siis ei andnud see kuidagi alust võtta omal algatusel tasuna puitmaterjali. I.H ja E.S vaheline niisugune kokkulepe ei ole millegagi tõendatud. Kohtul puudub alus kahelda E.S kinnituses, et puitu pidi I.H saama tasuks vastavalt tehtud tööle. Eeltoodust tulenevalt pidi I.H aru saama, et teise isiku lauda lammutamisest saadav puit on tema jaoks võõras vara, mille äraviimine ilma omaniku loata kujutab endast vargust. Asja lahendamisel ei ole oluline, et I.H arvates (t.l. 29) kohaselt ei olnud sellel materjalil üldse omanikku. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. 3 I.H tegevuses puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse määr tuleb lugeda teo vähesele ohtlikkusele ja muudele asjaoludele vastavaks. Indrek Saar Kohtunik