järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Pille Juhkov Süüdistatav T.E Isikukood: xxx; xxxxxxx Adv. Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.E
järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära (päevamäära suurus 14,70), s.o. 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul, määrates, et igakordselt kuulub tasumisele 58,80 eurot.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista T.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 217,50 € ning tasu riigi õigusabi eest 96 €. 5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha Välja mõistetud menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada T.E
järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 588 eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, määrates, et igakordselt kuulub tasumisele 58,80 eurot.
Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 2 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 € Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.