1-12-2386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2012.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ta

§ 120

ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.B isikukood: XXX, elukoht: XXXX XX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 23.11.

1. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat, milline karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 26.02.2001.a. määrusega; 2) 31.03.
2. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta; 3) 26.05.
3. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4; § 181 ja § 188 järgi 6 kuud vangistust,

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 8 kuud vangistust, mille kandmisest vabanes 23.05.2005.

a; 4) 09.12.2005. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi 11 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat ja 3 kuud, väärteomenetluse korras karistatud 9-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Anne Vissak juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada J.B

§ 274lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) 1

§ 120

järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista J.B kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 16.03.

1. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.B-lt 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot ja 05 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-12-2386 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata J.B-le menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. 2

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

avaliku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. J.B süüdistatakse veel selles, et tema 14.01.2012 kell 17.19 paiku Tartu linnas Kalda tee 43 asuvas Anne Selveris peale seda kui J.B oli rünnanud turvatöötajaid M.S. ja J.H. ning teda toimetati eelpool nimetatud isikute poolt ajutisse kinnipidamisruumi, ähvardas J.B M.S. füüsilise vägivallaga, öeldes M.S., et „leian su üles koos enda sõbraga, peksame su läbi“, mida M.S. tunnetas reaalse ohuna oma tervisele. Sellega J.B pani toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu.

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda J.B kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 6) elama kohtu määratud alalises elukohas; 7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. 3