Obsah (5)

§ 25§ 15§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-1301 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

§ 25

lg-te 1,2 – § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav L.N Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 5-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.01.2012 Riigi poolt määratud korras advokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.N

§ 15

lg-te 1, 2 - § 200 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.N-i eelvangistuses viibitud aeg 1.–2.

jaanuarini 2012. a , s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.N ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.N katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja L.N-ilt menetluskuluna sundraha 300 (kolmsada) eurot ja kaitsjatasu 67 (kuuskümmend seitse) eurot 20 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et L.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: L.N süüdistatakse selles, et tema 31.12.2011 kella 23.58 paiku, viibides Tartumaal Tartu vallas Aovere külas asuvas AS-i Olerex Aovere tankla teenindussaalis, nähes, et klienditeenindaja M.K. asetas leti taga kapile kassaraha 829 eurot, läks leti taha ja tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M.K. ´ale kallale, mille käigus haaras kannatanul selja tagant vasaku käega ümber kõhu kinni, surus parema käe kannatanu suule ja hoidis teda kinni, kuid M.K. ’al õnnestus L.N-i haardest vabaneda, haarata kapilt kassaraha 829 eurot ja joosta leti tagant teenindussaali. Kui L.N järgnes M.K. ’ale, siis jooksis M.K. tagasi leti taha ja vajutas häirenuppu, misjärel L.N lahkus tanklast. Röövimise katse käigus põhjustas L.N oma tegevusega M.K. ´ale füüsilist valu. 2 Sellega pani L.N toime

§ 25

lg 1, 2 - § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Rein Napa’le makstud tasu osutatud õigusabi eest 28.80+19.20 = 48 eurot. Karistuse liik ja määr:

§ 25

lg 1, 2 - § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.N-ile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.N-i eelvangistuses viibitud aeg 01– 02.01.2012, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.N 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et L.N-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et L.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.N süüdi tunnistada

§ 25lg-te 1,2 - § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot. Samuti tuleks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjale kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi tasu summas 67,2 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu 2,75 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et L.N on töötu ja kriminaalasja menetlemisele ei ole tehtud suuri kulutusi, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Rutt Teeveer Kohtunik 4