4-12-1183/5

4-12-1183 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1183 (2302,12,001874) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Manetlusest osa võtnud isikud O.T kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 02.03.2012 otsusele nr 2302,12,001874 O.T karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaebuse esitaja: O.T, ik: XXX, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada O.T kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 02.03.2012 otsusele nr 2302,12,001874 O.T karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks, määratud karistuse määra osas.
3. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 02.03.2012 otsus nr 2302,12,001874 O.T karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks, määratud karistuse määra osas.
4. Teha uus otsus, kergendades O.T-le määratud karistust ning mõista O.T-le LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi karistuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 (kaheksa) kuuks.
5. Määratud karistuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.04.
7. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 17.05.
8. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.05.
9. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 25.04.
10. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 02.03.2012 otsusega nr 2302,12,001874 karistati O.T LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks selles, et menetlusalune isik 11.02.2012 kell 23.51 Peterburi teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 83 +/- 7 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles vaidlustas juhtimisõiguse äravõtmist, põhjendades seda sellega, et ta on 60% invaliid ja arvel tööbüroos. Kaebuse esitajale on juhtimisõiguse olemasolu vajalik, kuivõrd tuleb tihti sõita polikliinikusse ja arsti juurde ning tal on jala raske käia. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et kiiruse ületamisega on nõus. Sõidukil on suuremad rehvid ja kui sõita 70 km/h, siis näitab spidomeeter 81 km/h. Ei ole seda teed sõitnud mitu aastat ja mälu järgi oli seal varem suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Mis puudutab alkoholi tarvitamist, siis tarvitas samal päeval lõuna ajal ühe pudeli õlut ning kella 19 ajal võttis ravimit, kuid kell 23 ajal ei saanud see õlu enam mõjuda. Viis naistuttavat ära ja kuna elukaaslane oli koos naistuttavaga alkoholi tarvitanud, siis juhtis tema. Pärast viimast korda kui oli kohtu poolt süüdi tunnistatud joobes juhtimise eest, ei ole alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtinud. Alkomeeter on autos, kasutas seda, näit oli kas 0,1 või 0,
11. Taotleb määratud karistuse kergendamist, juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja vähendamist 2-3 kuuni. Läheb töövestlusele ja on võimalik, et saab tööd, kuid liikumisraskuste tõttu ei ole võimalik autota tööle minna. Jalgsi saab läbida vaid lühemaid vahemaasid. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et ei nõustu karistusmäära vähendamisega ei 2 kuuni ega 3 kuuni. Kaebuse esitajat on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, lühikesed juhtimisõiguse äravõtmise tähtajad ei ole oma mõju avaldanud. Kaebuse esitaja ei pannud ohtu mitte ainult ennast, vaid ka teisi ja võõra vara. Kaebuse esitaja pidanuks valima sellise käitumisviisi, mis ei too kaasa ebameeldivaid tagajärgi ning tal oli selles osas juba piisav kogemus. Otsuse koostaja on põhjendatult määranud maksimumkaristuse, kuivõrd ei näinud enam muud võimalust. Otsuse tühistamiseks ja muutmisel alus puudub ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebuse lisana esitatud avaldusega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,59 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,54 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmist määra ületav. Kaebuse esitaja on vaidlustanud alkoholisisalduse olemasolu, väites, et üks õlu ei saa olla organismis kümmet tundi ning sellise mõju võis tingida tarvitatud ravim. Kohus suhtub sellisesse väitesse kriitiliselt. Alkoholisisalduse organismis tuvastamisel kasutati tõenduslikku alkomeetrit Drager Alcotest 7110, mis on seadistatud ainult alkoholisisalduse tuvastamiseks väljahingatavas õhus ja sellega ei saa muid aineid mõõta. Tõenduslik alkomeeter puhastab ennast ise automaatselt ja kontrollib ruumis olevat õhku, välistamaks kõrvaliste ainete mõju näidule ning kõrvaliste ainete avastamisel ei saa seda mõõtevahendit kasutada seni, kuni ümbritsev õhk on piisavalt puhas. Seejuures ei saa ka selle mõõtevahendiga kontrollida kaebuse esitanud isiku väidete kohaselt tarvitatud ravimit tramadooli, mis sisaldab tramadoolvesinikkloriidi, millise aine sisaldust organismis saab tuvastada vaid kehavedelikes. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta oli tarvitanud vaid ühe õlle lõuna ajal, ei ole usaldusväärsed ning kaebuse esitaja oli sõidukit juhtides juhile keelatud seisundis. LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemisel on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhitud sõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, so alla LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise keskmise määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suhteliselt suur. See omakorda tingiks karistuse ranguse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik pani samaaegselt toime ka teise ohtliku liiklusalase väärteo, mis suurendab nii menetlusaluse isiku süü suurust kui ka tema ohtlikkust liikluses. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole kohtuvälises menetluses karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajat viimase 10 aasta jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest karistatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse 3 esitajat Harju Maakohtu 02.11.2001 otsusega karistatud KrK § 204 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega tingimisi ja lisakaristusena on temalt ära võetud juhtimisõigus 2 aastaks, sellele järgnevalt on teda karistatud sama kohtu 03.09.2002 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vangistusega. Pärast seda on teda Harju Maakohtu 06.04.2006 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega ja lisakaristusena on juhtimisõigus ära võetud 2 kuuks ja Harju Maakohtu 24.10.2008 otsusega karistati teda KarS § 424 järgi uuesti vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ja lisakaristusena võeti temalt ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Samal ajal on teda korduvalt karistatud ka selle eest, et ta on juhtinud sõidukit ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud ning samuti on teda karistatud korduvalt ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Sellised karistusandmed ainuüksi liiklusalaste süütegude toimepanemise kohta näitavad seda, et kaebuse esitaja ei tee aastate vältel mingeid järeldusi ja jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist teadlikult. Kaebuse esitaja suhtes on kohaldatud rahatrahve, mis on jäetud tasumata, samuti lühiajalisi areste ning lühiajaliselt on teda ka liiklusest kõrvaldatud. Ükski mõjutusvahend ei ole teda mõjutanud liiklusalaste väärtegude toimepanemisest loobuma. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis ning arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, ei saanud see olla kaebuse esitajale üllatuseks ja vaatamata varasematele karistustele samalaadsete süütegude eest pidas ta vajalikuks asuda sõidukit juhtima. Seega oli tegemist tahtlikult toime pandud teoga. Kohus leiab, et taoline isik on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Kaebuse esitaja juhtis sõidukit nii keelatud seisundis kui ka ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust, millega seadis kaebuse esitanud isik kohtu arvates ohtu eelkõige iseenda, rääkimata teiste kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast, kuivõrd kasutas sõidukit, mille omanik ta ise ei ole. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, lubatud sõidukiiruse ületamise määra ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asjaolu, et kaebuse esitajat on aastate vältel korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, siis oleks määratud karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmääras täielikult põhjendatud. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et kuigi kaebuse esitaja elas viimased aastad väljaspool Eesti Vabariiki, siis viimane karistus on Eesti Vabariigis mõistetud kaebuse esitajale 24.10.2008 ning pärast seda ei ole teda Eesti Vabariigis karistatud. Seega ei ole teda karistatud ühegi süüteo toimepanemise eest viimase enam kui kolme aasta vältel. Taoline asjaolu viitab kohtu arvates asjaolule, et ei saa teha järeldusi nagu oleks kaebuse esitaja ka viimased aastad järjepidevalt liiklusnõudeid rikkunud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja süü suurus ei vasta määratud karistuse määrale, mis on ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Küll leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on suurem kui keskmine, arvestades nii mõlema väärteo toimepanemises tuvastatud süü suurust, kui ka asjaolu, et kaebuse esitaja pani üheaegselt toime kaks ohtlikku väärtegu ning seda isikuna, kelle karistused ei olnud kustunud. Seetõttu, lähtudes süü suurusest ja kaebuse esitaja isikust, leiab kohus, et kaebuse esitajale määratud karistus kuulub kergendamisele ja kaebuse esitajale tuleb määrata karistus ettenähtud sanktsiooni kahe kolmandiku ulatuses. Mis puudutab põhikaristuse liiki, siis kaebuse esitaja ei ole seda vaidlustanud. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal puudub alaline töine sissetulek ning mitmed varasemad trahvid on jäetud tasumata. Seega puuduvad kaebuse esitajal rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks ning seetõttu on kohtuväline menetleja põhjendatult loobunud rahatrahvi kohaldamisest. LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette ka aresti kohaldamise, kuid kohus ei saa sellist karistusliiki kaebemenetluses kohaldada ning ainsaks karistuse liigiks 4 saabki olla vaid kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmine. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ning määratud karistus kergendamise, mille kohta teeb kohus uue otsuse ja määrab kergema karistuse. Märt Toming Kohtunik 5