← Eesti

61

Obsah (7)§ 199§ 65§ 209§ 64§ 68§ 69§ 76

Kriminaalasi nr 1-10-13740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 märts 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 15. märtsil 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 11.07.2009.a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud vangistust ja Tartu Maakohtu 04.09.2009.a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust, lugedes 1

(3)kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõisteti I.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra.

Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti I.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 03.05.2010.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2010.a ja lõpeb 01.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 15.02.2012.a. 22.12.2011.a nõusolekuga võttis I.Z endale lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamise. Tartu Vangla edastas 16.02.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. I.Z on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 21.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja § 74 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; 2) 22.07.2009.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 ja § 74 alusel mõisteti 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga; 3) 04.09.2009.a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel mõisteti vangistus 4 kuud ja 29 päeva.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 69alusel mõisteti üldkasulik töö 1028 tundi tähtajaga 2 aastat.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla I.Z-i vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt kõrge. I.Z-i on karistatud kriminaalkorras neljal korral, kuriteod on toime pandud ühe käitumismustri järgi – materiaalse kasusaamise eesmärgil tingituna narkootikumidest sõltuvusest. Tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust ka vangistuse ajal. I.Z ise arvas, et teda võiks vabastada enne tähtaega, kuna ta soovib oma elu muuta. Vangistuses viibib ta esimest korda. Tal on 3-aastane laps, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta. Kinnipeetav leiab, et ta oli varem hoopis teine inimene, kuid vanglas hakkas ta mõtlema, et tal on mida kaotada ja on tulevikus, millega tegeleda. Ta on loobunud narkootikumide tarvitamisest, tegi seda juba enne vangistusse sattumist.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. I.Z on temale mõistetud karistusajast ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et I.Z-i ei saa käesolevalt vabastada vangistusest enne tähtaega. Tegemist on küll isikuga, kes kannab vangistust esmakordselt, kuid ei saa jätta arvestamata tema kuritegelikku aktiivsust. Kohus andis I.Z-ile korduvalt võimalusi kanda 2

(3)karistust vabaduses ja asuda õiguskuulekale teele. Teda vabastati vangistusest tingimuslikult, kuid ta jätkas käitumiskontrolli perioodil kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks varem mõistetud karistust reaalselt täitmisele mitte pöörata, vaid asendas liitkaristuse üldkasuliku tööga. I.Z ei asunud üldkasulikku tööd sooritama, väidetavalt tervislikel põhjustel, kuid jätkas süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist. On küll positiivne, et kinnipeetav on osalenud vangistuse ajal erinevates programmides ja tegelenud probleemidega, mis on viinud ta kuritegude toimepanemiseni. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on toime pandud viimase aasta jooksul. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt tuleb I.Z jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.