← Eesti

1-11-5317/5

Obsah (6)§ 209§ 121§ 200§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juulil 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-5317 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

§ 209

lg 2 p 1 ja § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav O.M Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati 21.10.2008.a. otsusega

§ 121

alusel 8-kuulise vangistusega, väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: elukohast lahkumise keelu kohaldamine 15.02.2011 Kokkuleppel advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.M

§ 200lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada O.M

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.M ei pane 2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata O.M katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid:
  6. Rahuldada G.S. (ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel O.M-ilt tsiviilhageja kasuks 2648 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot 50 senti.
  7. Rahuldada U.R. (R, ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel O.M-ilt tsiviilhageja kasuks 51 (viiskümmend üks) eurot 14 senti, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXXX Swedbank. Asitõendid: must kilekott ja pappkast koos selles olnud vanade riietega - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumise järgselt. KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista O.M-ilt menetluskuluna:  sundraha 500 (viissada) eurot;  kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 6 (kuus) eurot 75 senti. Ülejäänud osas jätta sundraha riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et O.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Vabatahtlikult on õigus menetluskulu tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon O.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 27.01.2003 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi, pakkus
  8. a. septembrikuu lõpus G.S. ’le müügiks sigarette „№rth Star“ maksumusega 14 krooni pakk, mille ostmisega G.S. nõustus. 01.10.2010 kella 16 paiku Tartus Anne 53 maja hoovis O.M, eesmärgiga saada varalist kasu, lõi G.S. ’le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest sellega, et müüs G.S. ’le 6 kasti sigarette, milles igas kastis pidi olema 50 plokki sigarette, ehk 6 kastis kokku 3000 pakki sigarette. G.S. maksis O.M-ile 42 000 krooni, kuid hiljem kaste avades selgus, et kuues ostetud kastis oli 3000 sigaretipaki asemel vaid 40 pakki sigarette koguväärtusega 560 krooni. Eelnimetatud tegevuse tulemusena sai O.M varalist kasu 41 440 krooni (2648,50 eurot). Sellega O.M pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.M süüdistatakse lisaks selles, et ta 30.12.2010 kella 14.45 paiku Tartumaal, Luunja vallas, XXX külas XXX tee kõrval asuva XXX talu kinnistul võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil saagis maha U.R. kuuluvast kuusehekist 2 kuuske koguväärtusega 51,14 eurot. Pärast seda kui kuuskede ebaseadusliku omastamist takistama tulnud kinnistu omanik U.R. sekkus O.M-i tegevusse lõi O.M käsisae küljega vastu U.R. `i vasakut kõrva ning paremat labakätt, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel lõi püstitõusnud kannatanule rusikaga näkku ja lahkus võttes kaasa ühe kuuse, mille eelnevalt oli asetanud Volkswagen kaubikusse. Kuriteoga tekitati U.R. ninapiirkonna põrutuse, parema labakäe ja vasaku sääre põrutuse ning varalist kahju kogusummas 51,14 eurot. O.M pani toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on menetluskuludeks kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu O.M-i kaitsjale Anu Pärtelile 3,40 EUR ja 3,35 EUR. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on O.M saanud varalist kasu 2648,45 EUR. Kuriteoga varalist kahju on tekitatud 2648,45 EUR ning 51,14 EUR. Kannatanu G.S. poolt on esitatud tsiviilhagi summas 2648,50 EUR. Kannatanu U.R. poolt on esitatud tsiviilhagi 51,14 EUR nõudes. Karistuse liik ja määr:

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 200

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui O.M 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 3 Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõend: must kilekott ja pappkast koos selles olnud vanade riietega hävitada kohtuotsuse jõustumisel. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et O.M-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et O.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada O.M

§ 200lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et O.M on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud tsiviilhagejatele varalist kahju. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendid, mis välistaksid O.M-i süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub nii G.S. kui ka U.R. tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha 500 eurot, so jätta osaliselt sundraha riigi kanda tulenevalt süüdimõistetu varalisest olukorrast (töötu ja ülalpidamisel 1 alaealine laps). Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu summas 6,75 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades O.M-i varalist olukorda ja kohustusi hagejate ees, on põhjendatud anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu vabatahtlikult 1 aasta jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.