lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2, § 385 p 6 ringkonnakohus määras: jätta prokurör Anu Toluki määruskaebus Viru Maakohtu 21. juuni 2012 määrusele läbi vaatamata ja tagastada apellandile.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud G.G-le on esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 10.02.2012 rahuldas Viru Maakohus prokuröri taotluse G.G vahistamiseks. 10.06.2012 esitas G.G maakohtule taotluse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks. 21.06.2012 korraldas Viru Maakohus eelistungi, tagastas määrusega prokuratuurile süüdistusakti ja tühistas G.G suhtes tõkendi vahistamine. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et G.G suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada. Maakohus märkis, et G.G on varem kohtulikult karistatud kahel korral, viimati Viru Maakohtu 03.02.2012 otsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 7, 9, § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat. 01.02.2012 kohaldati maakohtu määruse kohaselt G.G suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kuid vaatamata sellele jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu võib maakohtu hinnangul jätkuvalt arvata, et G.G võib uusi kuritegusid toime panna. Samas märkis kohus, et isiku pikaajaliseks vahistamiseks peavad esinema kaalukamad asjaolud ning isiku jätkuv vahistamine peab olema ilmselt vajalik ja põhjendatud. Maakohtu määruse kohaselt on G.G-le esitatud süüdistus kahes teise astme kuriteos, milles ei ole tekitatud olulist materiaalset ega füüsilist kahju, G.G on püsiv elukoht ning ta peab alluma kriminaalhooldusele. Maakohus märkis, et G.G viibib vahi all alates 10.02.2012 ehk 4 kuud 10 päeva ning leidis, et arvestades seda, et kahes teise astme kuriteoepisoodis ei ole tekitatud märkimisväärset füüsilist ega materiaalset kahju ning isik on kehtiva kriminaalhoolduse all, ei ole G.G jätkuv vahistamine konkreetses kriminaalasjas selgelt vajalik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu määruse tühistamist G.G vahistamise tühistamist puudutavas osas ja G.G suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist. Prokurör leiab, et G.G suhtes ei ole vahistamise alus ära langenud ja ta võib vabaduses jätkuvalt toime panna kuritegusid. Määruskaebuse kohaselt pani G.G toime uue kuriteo vaatamata sellele, et teda oli 03.02.2012 karistatud KarS § 121, § 199 ja § 200 järgi vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva katseajaga 2 aastat. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata seoses määruskaebuse esitamise õiguse puudumisega G.G vahistamise tühistamiseks.
lg 1 p 1 sätestab, et kahtlustatav, süüdistatav või kaitsja võib eeluurimiskohtunikule või kohtule esitada taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust vahistamisest kahe kuu möödumisel.
lg 3 sätestab, taotlus lahendatakse kohtumäärusega, mida edasi ei kaevata.
p 6 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrusele, välja arvatud käesoleva seadustiku § 275 lõikes 2 nimetatud määrus.
p 4 sätestab, et eelistungil võib kohtunik teha määruse tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks. 2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrus G.G vahistamise tühistamise osas
lg 3 ja § 385 p 6 järgi vaidlustatav, kuna maakohtu määruse näol on tegemist vahistuse põhjendatuse kontrolli taotluse lahendamise määrusega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G.G esitas 10.06.2012 maakohtule avalduse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks. Maakohus tegi 21.06.2012
p 2 alusel eelistungil määruse prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks ja tühistas G.G suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamise ning jättis muutmata G.G suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu. Maakohus leidis, et G.G jätkuv vahi all pidamine ei ole vahi all viibitud aja pikkust ning kuriteo raskust arvestades põhjendatud. Seega hindas maakohus ringkonnakohtu hinnangul G.G vahistuse põhjendatust ning lahendas sisuliselt G.G taotluse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks, mistõttu ei ole maakohtu määrus
3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse läbi vaatamata. Kohtunik Tiit Lõhmus 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.