lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 51 (viiskümmend üks) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.H , 1-12-1968, kaitsjatasu“. 6. T.H-lt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.H, 1-12-1968, sundraha“. 7. T.H-lt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro 2 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.H, 1-12-1968, koopiate tegemise kulu“.
12. Asitõend: kõnekaart ZEN põhjaga, abonent +37256723066, kõnekaart TELE2 põhjaga, abonent XXX, mis on üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2011-10637, tagastada
lg 3 p 2 asjade omanikule T.H-le, andes need üle T.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamiseks T.H isiklike asjade hulgas. 13. Asitõend: Tööriistakohver, vihmavari ja kompass, mis on üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2011-7841, kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus ning mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, hävitamisele
14. Asitõendid: must riidest kott ja süstal, mis on pakendatud ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2011-7850, kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus,
15. Asitõend: võtmekimp 10 võtme ja 1 fonoluku võtmega, mis on pakendatud ümbrikusse ja üle antud Põhja Prefektuuri hoiuruumi, akt nr 2012-254, kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus ning mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem 19.05.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-3689 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 02.10.2011 kella 17.00 kuni 08.10.2011 kella 13.30 paiku ukselukkude lõhkumise teel tungis sisse Harjumaal XXX asuvasse AH suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt AH kuuluvat vara, mootorsae väärtusega 160 eurot, sülearvuti Dell väärtusega 127 eurot, musta värvi binokli väärtusega 20 eurot, metallist küünlajala ja metallist dekoratiivse taldriku kokku väärtusega 30 eurot, mobiiltelefoni №kia 3510i väärtusega 20 eurot ning tekitas lõhkumisega 3 AHile kahju summas 65 eurot. Kokku tekitas T.H oma teoga AH varalist kahju summas 422 eurot. Samuti tema isikuna, keda on varem 19.05.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-3689 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 16.10.2011 kella 14.00 kuni 17.10.2011 kella 11.00 paiku kasvuhoone ja maja vaheukse ukseketi eemaldamise teel tungis sisse Harjumaal XXX asuvasse SK suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt SK kuuluva kruvikeeraja väärtusega 1 euro. Samuti tema isikuna, keda on varem 19.05.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-3689 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 10.11.2011 kella 17.00 kuni 15.11.2011 kella 16.00 paiku välisukse luku avamise teel tungis sisse Harjumaal XXX asuvasse D S suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt D S kuuluvat vara, mobiiltelefoni №kia C1-02 väärtusega 40 eurot, mootorsae Partner väärtusega 160 eurot, akutrelli Power koos kohvriga väärtusega 22,40 eurot, toiduaineid väärtusega 5 eurot, kokku vara summas 227,40 eurot. Seega T.H pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav T.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, so XXX suvilasse sissetungimises. Muus süüdistuse osas ennast süüdi ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on räigelt rikutud kriminaalmenetluse norme, ebaseaduslikult on teostatud menetlustoiminguid, kuivõrd need toimingud on vastuolus
lg 11 sätetega, samuti ei vasta äravõetud sim-kaardil olev telefoninumber vaadeldud abonentkaardil oleva numbriga ning sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelitel ei ole kriminaalasja numbrit, mistõttu ei ole fotod seostatavad vaatlusprotokolliga. Süüdistatava saab süüdi tunnistada vaid KarS § 266 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis puudutab XXXsuvilasse sissetungimist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Seetõttu arvestades süüdistataval legaalse sissetuleku puudumist ja kuritegude iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 18 korral. Arvestades süüdistatava järjekindlust kuritegude toimepanemisel pärast vangistuste ärakandmist ja ka pärast seda kui ta oli varguse toimepanemiselt kinni peetud, võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine oodatava mõjuga ja eeldatav hirm täitmisele pööratava karistuse ees ilmselgelt ei sunniks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatava käitumine vabanemise järgselt näitab üheselt seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane alus eeldada, et süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt ja jätkaks kuritegude toimepanemist elatusvahendite saamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning kannatanutele tekitatud varalise kahju suurusest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tekitas süüdistatav varalised kahjud kahele kannatanule, millised kahjud ei ole olulised ja kolmas kannatanu loobus varalise kahju väiksuse tõttu varalisest nõudest. 4 Seejuures sisaldab süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude kvalifikatsioon kahte koosseisulist tunnust ning süüdistatav pani toime kolm samalaadset kuritegu. Arvestades varaliste kahjude suurust ning asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse siiski vaid kolme kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks süüdistatava karistamise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kuritegude rohkust ja varaliste kahjude suurust arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust alammääras või selle lähedasena, vaid oluliselt rangemana. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.