4-12-4127/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-4127 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi F.H süüdistuses LS § 227 lg 3 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Kaitsja Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova F.H, ik xxx, xxx, elukoht xxx Andrei Matvejev Asja läbivaatamise kuupäev 06.11.2012 avalikul kohtuistungil Menetlusalune isik järgi Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: F.H süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi väärteo toimepanemises 06.08.2012 kell 09:05 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee 1-l km-l mootorsõiduki juhtimise eest kiirusega mitte vähem kui 41 km tunnis. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km tunnis - ja mõista temale karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut s.o(90x4) 360 eurot. Rahatrahv tasuda 3-kuulise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 4100065064 selgituseks F.H nr 4-124127 rahatrahv . Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav 29.11.

1. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Menetluse käik: F.H kohta koostati väärteoprotokoll nr.AB1226491 selle kohta, et 6.08.2012 kell 9.05 juhtis ta mootorsõidukit xxx Jõhvi-Vasknarva tee 1 km-l Jõhvi vallas, asulas kiirusega 94+- 3 km tunnis. Lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km tunnis. Seega 1 ületas juht lubatud kiirust mitte vähem kui 41 km tunnis. Mõõdetud kiirusemõõteseadmega Stalker nr. AS
2. Juhile tutvustatud näitu. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti väärteoprotokollis LS § 227 lg 3 järgi. F.H avaldas väärteoprotokollis, et protokoll on temale tõlgitud ja arusaadav, ta ei ole rikkumisega nõus. Väärteoprotokollis nr. AB1226491 on märgitud kohtuvälise menetleja poolt liiklusalase rikkumise kohta kogutud tõendid, s.o menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tlk.6) 6.08.2012 nähtub, et F.H poolt juhitav sõiduk xxx liikus asulasisesel teel kiirusega 94 km tunnis, lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km tunnis. Karistusregistri väljavõttest tlk. 8,9,10 nähtub, et F.H on korduvalt (alates 02.2010 kuni 2012.a.) karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest valdavalt LS § 227 lg2 ja lg 3 sätete alusel nii rahatrahvidega kui ka lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Rahatrahvid on tasutud. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED. Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis, et F.H-le inkrimineeritud väärtegu LS § 227 lg 3 järgi on leidnud tõendamist tõendite kogumiga, mida on kohtuliku uurimise käigus kontrollitud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: Kohtuistungil tunnistas F.H oma süüd väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumises. Kohus juhindub esmalt Riigikohtu kohtuotsest nr. 3-1-1-73-08 Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-10103, p 6.1). Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused on kohtu hinnangul tõendiks, milles kajastub menetlusaluse isiku rikkumisega mittenõustumine. Ta selgitas kohtuistungil, et näiduga tutvumise kohta kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis politseiametnikud teda alla kirjutama ei sundinud. Olukorras, mil kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise kohta tehakse märge kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, puudub vajadus kajastada ja seega dubleerida vastavat toimingut omakorda veel väärteoprotokollis. (Riigikohtu 02.01.2009 otsus nr. 3-1-1-73-08) Kohtuistungil, peale väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise ja väärteo kvalifikatsiooni avaldamist selgitas F.H, et ta tunnistab oma süüd. Ta sõidab iga päev seda teed ja võis 70 km tunnis piirangu alas sõita kiirusega 90km tunnis kuid langetas kiiruse enne ristmikku. Kõik varasemad isiku rikkumised tema enda sõnul on seotud kiiruse ületamisega 30 või 50 märkidega. Seega ei ole menetlusalune isik kohtuistungil antud ütlustes jäänud samale seisukohale, mis tal oli väärteoprotokolli koostamisel ja vastupidiselt sellele tunnistas oma rikkumist, kuid samas õigustas oma tegevust pikaajalise ja avariideta juhistaažiga sõitmise kogemusega ning seoses töökohustuste täitmisega igapäevaselt palju autoroolis viibides ei ole ohustanud 2 kaasliiklejaid, on sõitnud avariideta. F.H oma ütlustega möönab rikkumise toimepanemist ja nimetatud ütlustest ei nähtu, et isik kontrollis täielikult tema poolt juhitava sõiduauto kiiruse näitu teelõigul, kus oli lubatud liigelda üksnes kiirusega, mis ei ületa 50 km tunnis. Nägemisprobleeme F.H endal eitab. Kohus leiab, et F.H oma ütlustega süü tunnistamisel ühelt poolt kuid karistuse s.o mootorsõiduki juhtimise õigusest ilmajäämise kartuses, püüdis oma käitumist hinnata üksnes oma tööalaste kohustuste täitmise vajaduse otstarbekama korralduse eesmärgil. Kohus ei sea kahtluse alla F.H tööga seotud igapäevaselt ametisõitude tegemise suurt vajadust ja asutuse juhatuse liikme vastutusega kaasnevat hulgalistel tööalastel kohtumistel osalemist. Kuid kohtu hinnangul see ei saa olla F.H poolt liikluses toimepandud minetuste õigustamise tõsiseltvõetav argument. LS §2 p 30 selgitab, et liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. F.H aga suhtus eelnimetatud viisil liikluskorralduses antud juhistele eiravalt, mis tõi kaasa riikliku sunni rakendamise vajaduse tema suhtes väärteomenetluse lahendis sanktsioon kohaldamiseks, et F.H edaspidi järgiks liikluskorralduse märkidega temale ja teistele liiklejatele antud korralduste täitmise nõuet. Kohus uurib Väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit tlk. 6 s.o kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli 6.08.2012, millega on tõendatud, et F.H poolt juhitav sõiduk xxx liikus asulasisesel teel kiirusega 94 +/-3km tunnis, lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km tunnis. Kõnealuse protokolli koostas ja allkirjastas patrullpolitseinik xx xx ja mõõtjana osales patrullpolitseinik xx xx. Patrullauto seisis kõrvalteel ja mõõtmine toimus paigal seistes. F.H poolt juhitav sõiduk liikus üksinda. Nähtavus valgel ajal oli hea, ilm oli sademeteta. Mõõtmise tehioludest nähtub, et mootorsõidukit nähtavusega asulasisesel teel. xxx juhtis F.H hea Seadme lugem oli 94 km tunnis, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 3 km tunnis. Juhile näidati seadme näitu ja juht allkirjastas kiirusemõõteseadme protokollis sellega tutvumise. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud. Kohtuväline menetleja xx.xx- tema ütlustele tuginedes- ei pidanud vajalikuks koostada F.H kohta isiku kinnipidamise protokolli VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel, kuigi eelmiste rikkumiste korduvat iseloomu silmas pidades kaalus patrullpolitseinik menetluse käigus ka isiku kinnipidamise kohaldamise põhjendatust, kuid otsustas peale vastavat konsultatsiooni ja nõustamist telefoni teel oma juhtkonnaga, seda meedet F.H suhtes mitte kohaldada. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Seega eelnimetatud tõendiga on tõendatud väärteo toimepanemise koht ja aeg ning asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal liikus sõiduk üksi. Kiirusemõõtja tööd segavaid faktoreid ei esinenud. Kohus uurib väärteoprotokollis kajastatud tõendit, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja märgib Riigikohtu seisukohta (3-1-1-29-05) silmas pidades, et kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Menetleja 3 ei või olla tõendi looja. Nimetatud nõuet on rikkunud tunnistajana kohtuvälises menetluses ülekuulatud xx xx, kes samaaegselt ütlustega on täitnud omakäeliselt ka tunnistajana ülekuulamise protokolli alates teisest reast s.o tunnistajat puudutavate isikuandmete kohta tlk.
3. kuni lehekülje lõpuni. Samuti on xx xx koostanud menetleja staatuses kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mida kinnitas oma ütlustega kohtuistungil. Antud asjaolu silmas pidades 9.09.2005 - juhindub kohus Riigikohtu kohtuotsusest nr.3-1-1-69-05 KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 31-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena. Seega kohus hindab tunnistaja xx xx kohtuistungil antud selgitused F.H juhtimisel olnud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolude kohta tõendite kogumisse. Vaatamata kaksikrollile kohtuvälises menetluses ei ole alust kahelda kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseiametniku ütluste tõepärasuses, mis selgitavad menetluse käiku. Tunnistaja, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostaja Alvar Paali selgitustega on tõendatud, et patrullteenistuses olles koos xx xx mõõtis ta sõiduki xxx xx kiirust. Menetlusaluse isiku juhtimisel olev sõiduk lähenes Vasknarva poolt ja kiiruse ületamine fikseeriti Viru vangla ristmikul, kiiruse 50 km /tunnis mõjupiirkonnas. Nähtavus oli väga hea ja takistavaid asjaolusid ei olnud. Tunnistaja xx.xx selgitas, et ta täitis kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kiirusemõõteseadme näit oli juhile kogu aeg nähtav armatuuri peal. Politseiametnikud mõõtsid kiirust seistes auto kõrval, sest autos mõõtmise teostamist takistasid mõõtmist segavad asjaolud, mistõttu valisid patrullpolitseiametnikud kiiruse mõõtmise patrullauto kõrval seistes. Mõõtmise ajal teisi liiklejaid ei olnud. Tunnistaja, väärteoasjas väärteoprotokolli koostaja xx xx kinnitas oma ütlustega xx xx ütlusi. Tunnistaja selgitusega kiirusemõõtmise asjaolude kohta on tõendatud, et ta mõõtis paarimehega auto kõrval väljas seistes Jõhvi-Vasknarva tee 1 km-l Viru Vangla ristmikul liikleva sõiduki kiirust. Patrullauto seisis kõrvalteel ja segavaid asjaolusid - puid ei olnud. Ristmik oli hästi näha. Musta värvi maastur liikus üksinda kiirusega 94 km tunnis Viru Vangla juures üksinda kiiruse 50 km tunnis piirangu alas. Kiirus fikseeritud raudteeülesõidu juures asuval ristmikul. Linnapiiri märki kõrvalteel seisnud patrullauto juures kiiruse mõõtmise kohast näha ei ole. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest tlk.11 nähtub, et alates 02.2010 kuni 2012.a.on F.H karistatud rahatrahvidega liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest valdavalt LS § 227 lg 2 sätete alusel nii rahatrahvidega, mis on koheselt tasutud. Nii kohtuvälise menetleja esindaja kui ka F.H ja tema kaitsja kohtuistungil kinnitasid, et 2012.a. maikuus toimepandud kiiruseületamiste eest määratud karistamise otsused ei ole jõustunud, sest on vaidlustatud F.H poolt. Kohtule vastavaid kirjalikke tõendeid kõnealuste väärteootsuste peale kaebuste esitamise kohta ei ole esitatud. Seega juhindub kohus KrMS § 7 lg 3 ja tõlgendab tekkinud kahtlused 2012.aastal maikuus F.H karistamise kohta väärteokorras F.H kasuks ja jätab esitatud tõendi 2012.a. väärtegude toimepanemise kohta tlk. 9 4 punktis 1 - tõendite kogumist välja. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles F.H karistamist arestiga 7 päeva ja võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja ei esitanud menetlusaluse isiku vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid vaid kohaldatavat karistust taotledes tugines käesolevaks ajaks jõustumata väärteoasjades vastuvõetud otsustele, mille isik on vaidlustanud. Seega ei ole kohtuvälise menetleja esindajal kohtuistungil põhjendatud alust tugineda andmetele, mida ta ise eelnevalt kinnitas kui mittejõustunud lahendina, et F.H on 2012 a karistatud LS 227 lg 3 alusel. Samal alusel konsulteeriti telefoni teel ka antud väärtegu menetlevat patrullpolitseinikku oma juhtkonna poolt põhjendatult, et F.H kinnipidamine ja arestimajja toimetamine ei ole antud rikkumise puhul põhjendatud. Siit tuleneb, et F.H-le karistuseks aresti kohaldamine 7 päevaks on isiku Põhiseadusega tagatud õiguse - s.o isiku vabaduse intensiivne piirang, mis ei ole vastavuses väärteona toimepandud rikkumise raskusega. Rikkumine on aset leidnud formaalselt, sest isikule ega kaasliiklejatele – keda ei olnud faktiliselt - jäi saabumata reaalne tajutav oht võimaliku saabuva tagajärje suhtes ja selle eest kohaldatav karistus aresti näol on ilmselgelt meede, mis tooks lisaks isiku vabaduse ebaproportsionaalsele piirangule kaasa ka probleeme alalise töökoha töövaldkonnas. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et F.H süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Kiiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik, sest isik ei võtnud tarvitusele meetmeid oma rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks takistused puudusid ja liikus kiirusepiirangu 50 km tunnis mõjupiirkonnas jätkuvalt piisavalt suure kiirusega. Kohus hindab F.H süüd kergendavaid asjaolusid ja õiguserikkumise tagajärgede ohtlikkuse puudumist antud ajal ja kohas teistele võimalikele kaasliiklejatele mida arvestab karistuse mõistmisel. Rikkumise asjaoludes ei ole F.H tuvastatud seost alkoholiga. Mootorsõiduki juhi alkoholijoovet ei kontrollitud, seega oli sõidukijuht kaine ja tema liikluskogemus on pikaajaline, väidetavalt 30 aastat autoroolis avariideta. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt liikus F.H üksi ja teiste liiklejate ning ka enda ohustamise kohta põhjendavaid tõendeid ei ole kogutud. Antud teelõik oli sirge, liiklemine toimus valgel ajal ja kattega teelõik oli nähtav piisavas ulatuses võimalikele kaasliiklejatele, võimaldamaks õigeaegselt reageerida ohuolukorda ennetavalt. F.H soovib edaspidi olla liikluses tähelepanelikum ja teekorraldusmärkidele reageerida õigeaegselt. F.H süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus LS § 227 lg 3