← Eesti

1-13-3125/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-13-3125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.aprillil 2013.a, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3125 (13237600

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Kaitsja - isikukood XXX; EV kodanik, J.G kõrgharidus, emakeel vene keel; elukoht XXX, pensionär, vastavalt karistusregistrile kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 30.10.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 3 aastat, ärakandmata karistus 1 kuu 27 päeva, väärteokorras karistatud 21.03.2012 LS 2011 § 224 lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine alates 02.04.2013.a Vandeadvokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.G

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

02.04.04.2013.a so. 3 (kolm) päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 30.10.2010.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Vastavalt

§ 69

asendada J.G-le mõistetud 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust üldkasuliku tööga 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Määrata J.G Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada J.G täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel J.G-le lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õi äravõtmine 1 (üheks) aastaks. LS § 127 alusel on J.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Vabastada kinnipeetud J.G kohtusaalis. 5 Välja mõista J.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „J.G 1-13-3125, sundraha“ KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu riigi kanda ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

  1. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 2 alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU J.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.04.2013 kella 19.35 ajal Harjumaal Maardus Veeru tn 18 maja juures, mootorsõidukit Mercedes Benz, reg. märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,16 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,06 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus J.G liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti tema, juhtis 09.03.2013 kella 16.50 ajal Harjumaal Maardus Keemikute tn 2 maja juures, mootorsõidukit Mercedes Benz, reg. märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,40 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g (lõplik tulemus 2,33 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus J.G liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi ühe grammi kohta või rohkem. Seega J.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

04.aprillil 2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal ja süüdistatav J.G ning tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.G-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

02.04.04.2013.a so. 3 (kolm) päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 30.10.2010.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Vastavalt

§ 69

asendada J.G-le mõistetud 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust üldkasuliku tööga 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Määrata J.G Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada J.G täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas XXX; 3 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel J.G-le lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. J.G tunnistas end kohtuistungil

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et J.G tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kohtumenetluse kulud. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.